Esimene mure, mis mul tuli lahendada, oli see, et minu enda nutikell (Samsung) ei ole Telia poolt toetatud. Telia meediasuhete juht Raigo küll aitas minul selle probleemi lahendada ja saatis mulle testi läbiviimiseks Fitbiti aktiivsusmonitori, kuid tavainimesel seda võimalust ei ole. Seega tasub olla tähelepanelik ning enne järgi uurida, kas seade on ikkagi toetatud. Hetkel toetatakse Garmini ja Fitbiti seadmeid, lähiajal peaks nendele lisanduma veel Polar.

On pisut kurb, et Telia ainult valitud tootjaid toetab. Telia Eesti asjade interneti valdkonna juht Toomas Kärner küll selgitas, et põhjuseks on otstarbekus ning igale seadmele lahenduse loomine nõuab eraldi arendust, kuid minu meelest on kolme tootja seadmed ilmselgelt vähe. Eriti arvestades aktiivsusmonitoride turu kirevust. Kuid ma saan nende põhjustest aru. Samas ei ole asjad ka väga hullud, kuna Telia ei välista, et toetavaid seadmeid nimekirja ajapikku ka lisandub.

Igatahes, Telia saatis mulle testi läbiviimiseks Fitbiti aktiivsusmonitori ning seega sain ma testiga peale hakata. Kuna ma enda kellast loobuda ei soovinud, veetsingi päeva nii, et käe peal oli kaks seadet korraga. Oli ka endale huvitav kogemus näha, et kui palju seadmete poolt antav info erineb. Erinevused polnud küll suured, kuid olid täiesti olemas. Sellest aga mõni teine kord.

Sidumine on lihtne ja loogiline

Tagasi Telia Active'i juurde tulles, siis seadme sidumine Telia Active veebikeskkonnas oli ülilihtne ning võtab maksimaalselt viis minutit. Fitbiti aktiivsusmonitori enda seadistamine võttis mul vähemalt kaks korda rohkem aega. Seega, veebilahenduse poole pealt on kõik lihtne ja selge.

Lisaks seadmele tuleb siduda ka enda telefoninumber ning eeldus selleks on, et oled Telia või Diili lepinguline klient. Pärast oma telefoninumbri süsteemi sisestamist saadab süsteem telefonile sõnumi, sooritades seeläbi lisakontrolli, et tegemist oleks ikkagi numbri pärisomanikuga (oleks ju kohutavalt nõme, kui keegi teine sulle sinu eest netimahtu hakkaks teenima). Sõnumis sisalduv number on vaja sisestada veebi ning oledki valmis sammudega internetimahtu koguma.

Sammud lähevad arvesse alles õhtul

Lihtsalt teadmiseks, päeva jooksul tehtavad sammud kohe mahtu ei anna. Arvestust peetakse päeva lõpus ning siis teatatakse ka veebiliideses, kui palju andmemahtu päevaga on teenitud. Mina testi ajaraami vältel väga tubli ei olnud ning suutsin välja teenida kõigest 15 MB andmemahtu. See tähendab, et saaksin näiteks sotsiaalmeedia kaudu sõpradega jagada umbes kolme keskmise kvaliteediga pilti.

Kokku on võimalik koguda maksimaalselt 50 MB päevas, eeldusel, et teed rohkem kui 10 000 sammu. Ühes kuus teenitav maksimaalne andmemahu hulk on 1,5 GB. Olenevalt mobiilse interneti kasutusest, võib see olla päris vähe. Mina kasutan kuus näiteks keskmiselt 24-25 GB mobiilse interneti andmemahtu. Sellega võrreldes tundub kuus 1,5 GB lisa teenimine paras nali.

Telia Active vaade

Tegelikult on mõttega sammude internetimahuks konverteerimisest tegemist Telia poolt väga hea ideega, et inimesi liikuma motiveerida, kuid sellel on kaks väga olulist kitsaskohta, millest mõlemaid juba ka nimetanud olen.

  1. Andmemahud on inimese jaoks, kes pidevalt mobiilset internetti kasutab, lihtsalt liialt väikesed, et reaalselt liikuma motiveerida.
  2. Toetatavate tootjate hulk on liiga väike, et suur osa aktiivsusmonitoride omanikest teenust kasutada saaks.

Kuid kellele võiks sellest siiski kasu olla?

Ma kaldun arvama, et suurt osa inimestest, kellel on mobiilse andmemahu paketid loodud nii, et kuu lõikes oleks paras hulk andmemahtu veel reservis, ei motiveeri see lahendus tegelikult liikuma. Tegemist võib olla pigem laheda "elustiili" lahendusega, kus saad mööda kontorit ringi tuisata ning kolleegidele hõisata, et teenisid just praegu kohvi järel käimisega 10 MB interneti andmemahtu. Kuid see on pigem hüpoteetiline rakendus sellele.

Aga ka reaalselt on täiesti võimalik antud lahendust kasutada. Mina näen kahe suure grupina, kelle puhul see võiks toimida, vanemaid inimesi ja lapsi. Nende puhul on netikasutus pigem väiksem ning andmemahtude suurus liikumismotivatsiooniga võrreldes üpriski kooskõlas. Näiteks on minu vanaisal mobiilse interneti lahendus, mille andmemaht on GB või kahe ringis.

Laste puhul oleks tegemist pigem prääniku versiooniga (a'la "kui tahad YouTubest videot vaadata, siis pead minema õue mängima ja samme koguma"). Taaskord aga jäävad andmemahud sellise teooria rakendamiseks liiga väikeseks. Kui laps just mingeid vendade Lumiere'ide liikuvaid pilte ei vaata.

Kui aga Telia tahaks, et antud lahendusest nende gruppide hulgas reaalselt ka kasu oleks, siis tasuks mõelda päevaste andmesidelagede kaotamisele. Kui palju samme inimene päevas ikka reaalselt ikka teha suudab? Näiteks mina kasutan päevas keskmiselt umbes 650 MB netimahtu. Selle mahu katmiseks peaks Telia praeguse loogika rakendamisel kõndima 130 000 sammu päevas. Sellist hulka samme ei tee ilmselt keegi niikuinii.