Hiinlaste esimene kosmosejaam, mille nimi tähendab tõlkes "Taevalikku paleed", saadeti orbiidile aastal 2011. 2016. aastal tunnistas Hiina, et kaotas jaama üle kontrolli ning ei suuda seda ise Maale tagasi tuua - seega kukub see millalgi 2017. või 2018. aastal ise.

Tiangong-1 kaalub 8,5 tonni ja pärast seda, kui see Maa atmosfääris sisenedes põlema süttib ja tükkideks laguneb, võivad jaama osad teadlaste sõnul kuni sajakilostena alla kukkuda.

Kui varem ei olnud teada, millal alla kukkumine täpselt toimub, siis vähemalt see on välja arvutatud: Euroopa kosmoseagentuuri andmetel juhtub see millalgi 24. märtsi ja 19. aprilli vahel.

Aga kus täpselt jaam alla kukub? USA organisatsioon Aerospace Corporation on välja arvutanud, et see on mõnesaja ruutkilomeetri suurune maa-ala 43-kraadi põhja- ja lõunalaiuste vahel Põhja-Hiinas, Itaalia keskosas, Põhja-Hispaanias, USA põhjaosariikides, Uus-Meremaal, Tasmaanias või Lõuna-Ameerika või Aafrika piirkondades. Seega päris suur maa-ala, mida silmas pidada.

Ühes on aga ameerika kosmoseteadlased kindlad: inimestele ei tohiks igatahes taevast alla kukkuvad kosmosejaamatükid ohtlikuks osutuda.

Aerospace Corporationi arvutusi kosmosejaama Maale kukkumise kohta võib lugeda siit.

Kosmosejaamu on varemgi Maale langenud. Aastal 1991 kukkus Maale NSV Liidu 20-tonnine kosmosejaam Saljut 7, mille külge oli dokitud kosmoselaev Kosmos 1686. Need lagunesid atmosfääris laiali Argentiina kohal ja linn nimega Capitán Bermúdez puistati kosmilise romuprahiga üle.

NASA 77-tonnine kosmosejaam Skylab kukkus Maale aastal 1979, sealjuures oli selle Maale kukkumine peaaegu täielikult kontrollimatu. Mõned suured jaama tükid kukkusid maapinnale Lääne-Austraalias Perthi linna lähistel.