Eelmised selletaolised uuringud pärinevad aastast 2013, mil Euroopa Liidus viimati pestitsiidide kasutamisele rangemad reeglid peale pandi. Eriti piirati kolme putukamürkides enim kasutatava neonikotinoidide ühendi klotianidiini, imidaklopriidi ja tiametoksaami kasutamist.

Nüüd uuriti nende kolme ühendi mõju nii kodu- kui ka metsikutele mesilastele veelgi põhjalikumalt. Analüüsiti tohutut hulka andmeid, nende seas mesilaste kokkupuutumist nende keemiliste ühenditega õietolmus ja nektaris, taimede tolmendamise ajal õhus ning vees.

Tulemused kinnitasid taas ühendite ohtlikkust mesilastele ning et nad võivad nendega kokku puutuda mitmel erineval moel. See järeldus pani Euroopa Komisjoni tegutsema: esiti oodatakse liikmesriikide seisukohti värskele raportile ja siis mõeldakse, kuidas minna edasi. Eelkõige tulevat arutusele see, kas ja kuidas antud ühendeid sisaldavad pestitsiidid üldse keelustada.

Mäletatavasti oli mesilaste tervis ja nende hulganisti suremine Eestis sel suvel suur teema ja tõi avalikuks arutelu, kas meil pestitsiide liigselt ei kasutata. Ainuüksi juulikuus tuli teateid miljonitest hukkunud mesilastest Lääne-Virumaal, Tartumaal, Võrumaal ja Järvamaal. Enamusel juhtudel leiti, et hukkunud mesilastes oli taimekaitsevahendite sisaldus ületanud lubatud piirmäärasid, mis viitas taimekaitsevahendi kasutamise nõuete eiramisele.

Taimekaitsevahendite kasutamine Eestis on hüppeliselt kasvanud: aastal 2005 pandi meie põldudele 348 tonni ja 10 aastat hiljem 963 tonni taimekaitsevahendeid. Lõviosa kõigist kasutatud taimekaitsevahenditest moodustavad umbrohutõrjevahendid ehk herbitsiidid.