BBC VIDEO | 10 000 aastat tagasi elanud tänaste brittide esiisal olid sinised silmad ja tume nahk
Cheddari mees elas perioodil vahetult pärast seda, kui järjekordne inimasustuse laine Mandri-Euroopast Briti saartele jõudis. Suurbritanniat on inimesed jääaegade vahel korduvalt asustanud ning samamoodi on saar ka korduvalt täiesti inimtühjaks jäänud. Pärast viimase jääaja lõppu umbes 11 700 aastat tagasi saarele jõudnud inimeste saabumisest saati on aga Suubritannia olnud alati püsivalt asustatud ja esimeste saabujate seas olid ka Cheddari mehe esivanemad.
Kuni viimase ajani polnud selge, kas kõik saarele saabunud migratsioonilained lähtusid samast piirkonnast Mandri-Euroopas, nüüd on aga selge, et see ei ole siiski nii.
Esialgu arvati, et Cheddari mehel oli hele nahk, ent uued DNA-analüüsid viitavad, et ta nahk oli tumepruun või lausa mustjas, tal olid tumedad krussis juuksed ja sinised silmad. Pikkust oli mehel umbes 166 sentimeetrit. Briti loodusajaloo muuseum kirjutab kodulehel, et nagu muudest tolle perioodi leidudest järeldada võib, ei surnud mees koopas, vaid oli sinna kaaslaste poolt sängitatud.
BBC kirjutab, et analüüs annab alust arvata, et heleda näonaha geenid võisid eurooplaste seas levima hakata märksa hiljem kui seni teada on ning nahavärv ei olnud tollal alati otse seotud piirkonnaga, kus inimene elas.
Uutest järeldustest räägib sel kuul esilinastuv BBC Channel 4 dokfilm, mis pajatab nii Cheddari mehe DNA analüüsimisest kui ka sellest, kuidas valmis ta näo rekonstruktsioon.
DNA-analüüsi tarvis puurisid teadlased iidsesse koljusse 2-millimeetrise läbimõõduga augukese ning võtsid sealt paar milligrammi kondipuru. Selle põhjal suudeti järjestada terve genoom, mis omakorda sisaldas viiteid ammuse briti välimusele ja elustiilile.
Tulemuste põhjal öeldakse, et Cheddari mehe esivanemad olid pärit Lähis-Idast - täpsemalt saabusid nad millalgi Aafrikast, siirdusid seejärel Lähis-Itta ning sealt Euroopasse, ületades lõpuks Doggerlandi nime kandva maamassiivi, mille kaudu Suurbritannia Mandri-Euroopaga ammusel ajal ühendatud oli (see ujutati üle millalgi ajavahemikus 6500-6200 eKr). Arvatavasti on tänasel päeval umbes kümnendik brittidest selle iidse inimgrupiga seotud.
Goughi koopas, kust Cheddari mehe jäänused leiti, elasid 5000 aastat enne teda aga hoopis teistsuguste kommetega inimesed, kellel Cheddari mehega geneetilist seost ei leitud: nood varasemad inimesed näsisid muuhulgas keedetud inimsõrmi ja –varbaid ning rüüpasid joogipoolist poleeritud inimkolpadest tehtud nõudest.
Teadlased uurisid geene, mille puhul on teada, et need on seotud naha ja juuste värvi ja tekstuuri ning silmavärviga. Naha värvitooni osas eksisteerib peotäis geenivariante, mis on seotud vähese pigmendi ehk heleda nahaga ja mõned neist on tänaste eurooplaste seas väga laialt levinud. Kuid Cheddari mehe geenid olid nende geenide nii-öelda esivanemad, iidsed versioonid. Selle järgi arvavadki teadlased, et ta oli tumedanahaline, ent siniste silmadega.
Cheddari mees oli eluviisilt kütt-korilane, kes valmistas tulekivist lõikeriistu, meisterdas loomasarvedest harpuune ning kasutas ka vibu ning nooli. Nagu loodusajaloo muuseum kirjutab oma kodulehel kirjutab, oli mehel laktoositalumatus nagu kõigil tollastel täiskasvanutel
