Ajakirjas Science täna avaldatud uurimuses jälgisid California Santa Cruzi ülikooli teadur Anthony Pagano koos kolleegidega kahe aasta jooksul üheksat Beauforti mere jääl vabas looduses elavat jääkaru, nende käitumist ja ainevahetust.

Pagano ja tema tiim varustas jääkarud GPS-seadmete ja kaameratega ning eesmärk oli teada saada, kui palju rasvarikkaid saakloomi hülgeid peavad jääkarud kinni püüdma, et saagi leidmiseks kulutatud energia kompenseerida. Teada on, et üha sulava merejää tõttu peavad karud saagi püüdmiseks suuremaid vahemaid läbima ja see mõjutab nende füüsilist vormi, poegimisvõimalusi ning lõpuks ka ellujäämist.

"Avastasime, et jääkarud kulutavad rohkem energiat, kui teadlased seni arvanud on. See aspekt rõhutab, kui oluline on toituda just rasvarikatest saagiloomadest hüljestest, et kurnavas Arktikas elada," selgitas Pagano Live Science'ile. Ta täpsustas, et saadud andmete kohaselt on energiakulu seni arvatust lausa 1,6 korda suurem.

"Üheksast karust viis, keda me 8-11 päeva jooksul jälgisime, kaotas kehakaalu. Neli neist koguni 10% oma kehamassist, umbes 18 kilogrammi," tutvustas Pagano tulemusi. "Võrdluseks: need neli jääkaru, kes püüdsid hülge kinni ja said süüa, suurendasid oma kehamassi 10%. Sellised suured muutused kehakaalus nii lühikese aja jooksul on ehmatavad tõendusmaterjalid sellest, kui väga jääkarud energiarikkast toidust sõltuvad."

Pagano sõnul kinnitavad nende uurimustulemused seda, et jääkarudele olulist toitu jääb üha vähemaks ja karud peavad olema üha aktiivsemad ning pikimaid vahemaid läbima, et seda leida. Muidu ähvardab neid nälga jäämine.

"Kuigi on palju spekuleeritud selle osas, kuidas merejää taandumine jääkarude elule mõjub, näitavad meie tulemused seda, kui dramaatiline olukord tegelikult on," lausus ta.