Veel üks paik tulega kimpus: isegi Gröönimaal möllab haruldane loodustulekahju
Sel suvel on mitmetest paikadest üle kogu maailma tulnud uudiseid tavapärasest sagedamate metsatulekahjude kohta. Nüüd teatatakse, et tulega hädas olevate paikade nimekirja saab lisada ka kaugel põhjas asuva Gröönimaa.
Gröönimaa on tuntud oma jääkilbi poolest, mis katab umbes 80% saare pindalast. Ei tohiks justkui olla piirkond, kus tulekahjud võiksid laialt levida - ja ometi on just nüüd nii juhtunud.
PopSci teatab, et umbes 150 kilomeetrit läänerannikul asuvast 5500 elanikuga Sisimiuti linnast kirdes on praegu suur tulekahju. Metsatulekahjuks seda nimetada ei saa, kuna Gröönimaal on ainult üks metsatukk, mis asub päris saare lõunatipul Nanortaliku linna lähedal. Viiendik Gröönimaa pindalast, mis pole jääga kaetud, on koduks põõsastikule, võsale, sammaldele ja rohttaimedele.
Tuli registreeriti NASA satelliitide abiga eelmisel esmaspäeval. Järgneva nädala jooksul täpsustati vaatlusandmeid veel.
Hollandis asuva Delfti tehnikaülikooli professor Stef Lhermitte ütleb, et satelliitide Terra ja Aqua pardal olevate MODIStega (MODIS tähendab keskmise lahutusvõimega spektroradiomeetrit) on sel aastal Gröönimaal registreeritud rohkem kahjutuld kui varasema viieteist aasta jooksul kokku.
Hetkel käimasoleva tulekahju puhul on murettekitav see, et tegemist paistab olevat põleva turbaga. Kuna turvas kujuneb niiskes keskkonnas - surnud taimeosakestest, mis on hapnikuvaeses soovees - siis üldiselt see ei põle. Kuid kui niiskus kaob, võib turvas madalal temperatuuril põleda väga kaua ja looduses võib turbatulekahju kesta kuid või isegi aastaid, kui seda ei kustutata, ütleb PopSci. Põlemisprotsess paiskab atmosfääri märkimisväärsel hulgal süsihappegaasi ja annab hoogu kliima soojenemisele, mis omakorda soodustab tulevikus selliste juhtumite teket.
