Gröönimaa on tuntud oma jääkilbi poolest, mis katab umbes 80% saare pindalast. Ei tohiks justkui olla piirkond, kus tulekahjud võiksid laialt levida - ja ometi on just nüüd nii juhtunud.

PopSci teatab, et umbes 150 kilomeetrit läänerannikul asuvast 5500 elanikuga Sisimiuti linnast kirdes on praegu suur tulekahju. Metsatulekahjuks seda nimetada ei saa, kuna Gröönimaal on ainult üks metsatukk, mis asub päris saare lõunatipul Nanortaliku linna lähedal. Viiendik Gröönimaa pindalast, mis pole jääga kaetud, on koduks põõsastikule, võsale, sammaldele ja rohttaimedele.

Viimastel aastatel on Gröönimaal ja ka mujal Arktikas täheldatud varasemast oluliselt kõrgemaid õhutemperatuure ja mingil seletamatul põhjusel tundub ka pinnavesi Gröönimaalt kadumas olevat - saar kuivab. Tänu sellele on näiteks välgulöögi tulemusena taimkatte süttimise võimalus oluliselt kõrgem.

Tuli registreeriti NASA satelliitide abiga eelmisel esmaspäeval. Järgneva nädala jooksul täpsustati vaatlusandmeid veel.

Hollandis asuva Delfti tehnikaülikooli professor Stef Lhermitte ütleb, et satelliitide Terra ja Aqua pardal olevate MODIStega (MODIS tähendab keskmise lahutusvõimega spektroradiomeetrit) on sel aastal Gröönimaal registreeritud rohkem kahjutuld kui varasema viieteist aasta jooksul kokku.

Hetkel käimasoleva tulekahju puhul on murettekitav see, et tegemist paistab olevat põleva turbaga. Kuna turvas kujuneb niiskes keskkonnas - surnud taimeosakestest, mis on hapnikuvaeses soovees - siis üldiselt see ei põle. Kuid kui niiskus kaob, võib turvas madalal temperatuuril põleda väga kaua ja looduses võib turbatulekahju kesta kuid või isegi aastaid, kui seda ei kustutata, ütleb PopSci. Põlemisprotsess paiskab atmosfääri märkimisväärsel hulgal süsihappegaasi ja annab hoogu kliima soojenemisele, mis omakorda soodustab tulevikus selliste juhtumite teket.

Vaata Delfi TV videospikrit loodustulekahjude põhjustest: