Sibulaküla asumi piirideks määrati 1993. aastal Rävala puiestee, Ants Lauteri tänav, Liivalaia tänav ja Kentmanni tänav. Varasemal ajal ulatus Sibulaküla ka teisele poole Liivalaia, Lauteri ja Kentmanni tänavat.
350 aasta eest oli tänase Sibulaküla ala osa suurest Mülleri põllust, mis oli saanud nime tollase raehärra järgi. Piirkonna vanem hoonestus põles Põhjasõjas. See taastati põhiosas alles 19. sajandi alguseks. Stiihiliselt kujunes ühe-kahekorruseliste puumajade ja suurte tagaaedadega agul.

Oma nime sai Sibulaküla aga Härjapea jõe äärde Pleekmäele 1721. aastal ehitatud Kaasani kiriku piirkonnas elanud venelaste poolt sibulakasvatuseks kasutatud põllumaade järgi. Jõe äärest alguse saanud tänavad kulgesid vanalinna suunas.
Sibulakülasse kuuluvad praegu: Rävala puiestee, A. Lauteri tänav, Kaupmehe tänav, Lembitu tänav, Vambola tänav, Liivalaia tänav ja Kentmanni tänav.

Sibulaküla ajalooline tänavavõrk oli aga palju keerulisem. Ka on sealsed tänavad korduvalt nime vahetanud. Nii tuleneb Kentmanni tänava nimetus Kentmanni ja Sakala tänava nurgal asunud vaestekooli juhataja Wilhelm Gottfried Kentmanni (1805–1889) nimest, kes töötas sealses koolis 1830.–1874. aastal. Kentmanni tänav on kandnud ka Hospidali tänava nime, sest ta viis Priihospidali juurde. Priihospidal rajati Üldise hoolekande kolleegiumi korraldusel 1786. aastal. Hiljem asus sellel kohal Tallinna keskhaigla. Tänav on kandnud lühikest aega ka Konstantin Pätsi, Hermann Göringi ja nõukogude perioodil Jaan Kreuksi nime. Kentmanni nimetus oli kasutusel juba 1885. aastal.

Kaupmehe tänavas asunud vennastekoguduse palvela ehituskavand.

Kaupmehe tänava nimetus tulenes seal 19. sajandi algul elanud vene kaupmehe Nikita Jermakovi või kaupmehe Christoph Stolzenwaldi nimest. Kui vennastekogudus rajas 19. sajandi teisel poolel tänasele Kaupmehe 8 kinnistule oma palvela, hakati tänavat nimetama ka Bethausstrasse ehk Palvela tänav, eesti keeles aga Lugemise uulits (1883). Seda vennastekoguduse lugemiste ehk palvetundide järgi. Tänav on aastatel 1959–1990 kandnud ka Hans Pöögelmanni nime.
Lembitu tänav kandis 1885. aastal Balesna tänava ja ka Suur-Balesna tänava nime. Nimi pärines mereväe erukaptenleitnant Nikolai Pantelejevitš Baleasnoilt, kellel oli seal elumaja, mis müüdi 1807. aastal maha tema võlgade katteks.

Vambola tänav kandis tsaariajal Väike-Balesna tänava nime.
Lauteri ja Lembitu tänava vahel oli Õuna tänav, mis suundus kahele poole Vambola tänavat. Tänav on kandnud ka Kašutini tänava nime, mis tulenes sealse majaomaniku nimest. Õuna tänava nimi võeti kasutusele 1922. aastal. See tänav hävis täielikult märtsipommitamise ajal.
Pärnu maantee ja Lembitu tänava vaheline tänavalõik kandis Liivalaia tänava nime juba 1885. aastast. Nõukogude ajal anti Liivalaia tänavale Viktor Kingissepa nimi. 1974. aastal laiendati seda oluliselt, mistõttu lammutati kümneid säilinud puumaju. Kaasani kiriku juures kandis tänane Liivalaia tänav enne Teist maailmasõda Kaasani tänava nime.
Ants Lauteri tänav kandis enne sõda Imanta tänava nime, ulatudes ka teisele poole Liivalaia tänavat.
Lai Rävala puiestee rajati aga 1940. aastate teises pooles otsejoones läbi varemete. Nõukogude ajal kandis see Lenini puiestee nime. Uue puiestee alla kadus suur osa 1936. aastal Väike-Tartu ja Väike-Pärnu tänava liitmisel tekkinud Sakala tänava sihist. Kaks nimetatud vana maanteed said omal ajal kokku kolmnurksel platsil tänase Solarise keskuse kohal.

Unikaalsed fotod Kentmanni, toona Pätsi tänavast 1944. aasta märtsipomitamise ööl ja hommikul.
Õlimaal vastrajatud Võidu alleest 1949. aastal. Puiesteele uue nime andnud Lenini kuju veel ei ole. Autor teadmata.

Nagu juba öeldud, hävis suurem osa Sibulaküla vanast hoonestusest 1944. aasta märtsis. Säilis vaid valdavalt asumi Liivalaia tänava poolne hoonestus. Samuti paar maja tänase välisministeeriumi hoone juures. Piirkonna uushoonestus on pärit peamiselt 1950. aastate esimesest poolest. Nii saab Sibulakülas näha esinduslikku stalinistlikku arhitektuuri, suuri uhkeid kortermaju (näiteks teadlaste maja Rävala pst 11,13,15) ja endist kergetööstustehnikumi hoonet.

Lenini puiestee 1961. aastal, tänane Islandi väljak.

1960. aastate lõpus ehitati Rävala puiestee äärde Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee nn Valge maja, tänane välisministeeriumi hoone. Selle ees asus aastatel 1950-1991 Lenini kuju. 1980. aasta purjeregatiks kerkis aga Liivalaia tänava äärde 26-korruseline Olümpia hotell.
Järgmisel korral räägime Stockmanni kaubamaja ümbruse ajaloost.