Ajakiri
otsib kassiahastuse põhjuste selgitamiseks ja ravi teadasaamiseks abi teaduselt.

Kuidas kassiahastust ära tunda?

Pohmelli sümptomiteks on enamasti peavalu, iiveldustunne, väsimus, kõhulahtisus ja kehatemperatuuri tõus. Sümptomid avalduvad kõige teravamalt siis, kui inimese vere alkoholi sisaldus läheneb nullile, kuid need võivad esineda veel koguni 24 tundi pärast seda, kui veres enam alkoholi pole.

Paljudel joojatel tekitab mõte tarvitada edaspidi alkoholi vastumeelsust, alkoholi maitse ja lõhn võivad tunduda väga ebameeldivad. Üheks võimaluseks on suhtuda pohmelusse kui karistusse liigse alkoholi tarvitamise eest. Paljud usuvad seda ning kinnitavad endale, et järgmise pohmelli vältimiseks nemad enam ei joo.

Seevastu kassiahastuse psühholoogilist mõju uurinud USA sõltuvuseuurija Dr Mitch Earleywine kinnitab, et alkoholi kurjast hommikusest mõjust ei ole tolku – tegelikult vähendab pohmeluse tundmine alkoholi tarvitamist väga vähestel juhtudel. Ta uuris 178 alkoholitarvitajat ning järeldas saadud tulemuste põhjal, et need, kellel avalduvad pohmeluse sümptomid tugevamalt, tarvitavad suurema tõenäosusega alkoholi juba kassiahastusega endaga võitlemiseks. Alkoholi tarvitamise tõenäosus on väiksem neil, kellel on pohmeluse sümptomid nõrgemad.

Mis tekitab pohmelust?

Kuigi pohmell on tõenäoliselt sama vana nähtus kui alkoholi tarvitamine, ei tähenda see, et teadlased mõistaksid täielikult, miks inimene alkoholi tarvitamise järel just niimoodi kannatab, nagu ta kannatab. Küll aga teatakse, mis kutsub esile kassiahastuse tähtsamaid sümptomeid.

Esiteks viib alkohol vett kehast välja. Nimelt blokeerib etanool ajuripatsis toodetava ning neerudele mõjuva ensüümi nimega vasopressiin. Kui tavaliselt haaravad neerud suure osa neisse jõudnud vedelikust tagasi organismi, siis nüüd väljutatakse see uriinina. See on ka põhjuseks, miks tuleb alkoholi tarbides tihti tualetis käia.

Vedelikukaotus võib hommikul väljenduda suu kuivusena ning on pohmelusega kaasneva peavalu üheks põhjuseks. Kui alkoholi hulk ajus väheneb, aeglustub ka vedeliku kadu organismist. Pohmeluse tekkimise ajaks on suur kogus vajalikku vedelikku juba organismist väljutatud.

Kuigi aju on üks kolmest kehaosast, mida organism hakkab vedelikukaotuse korral kõige esimesena muude elundite arvelt võetud veega toetama (ülejäänuteks on süda ja neerud), ei piisa suure vedelikupuuduse korral vett ka aju jaoks – tarbimist on vaja kärpida. Niisiis võib alkoholi tarbimise järel täheldada aju mõningast kokkutõmbumist. Kui see juhtub, liigub aju kolju sisepinnast eemale, pingutades aju ja koljut ühendavaid sidemeid – see on üks põhjustest, miks tekivad pohmelliga kaasnevad peavalud.

Tihe käimla vahet jooksmine viib organismist välja veel hulganisti sooli ja kaaliumit. Kuna vee ja teiste vajalike ainete tasakaal kehas on häiritud, on häiritud ka toitainete jõudmine ajurakkudesse ning jääkainete eemaldamine sealt. Kaaliumi ja naatriumi tasakaalu muutumine võib viia iivelduse ja peavaludeni.

Teiseks mõjub alkohol otseselt maole, ärritades selle vooderdust. See toob samuti kaasa iiveldustunde ning võib viia oksendamiseni nii joomise ajal kui järgmisel hommikul. Kolmandaks aeglustavad alkoholi lagundavad ensüümid glükogeneesi (mittesüsivesikutest glükoosi tootmist). Kuna glükoos on aju ja mitmete teiste kudede peamine energiaallikas, toob see kaasa nõrkuse, väsimusetunde, tujulanguse ja koordinatsioonihäired, mis alkoholi tarvitanuid järgmisel hommikul ootavad. Samas tõdevad teadlased, et neile ei ole praegu veel täiesti selge, kuidas toimub pohmeluse ajal glükoosi ainevahetus.

Neljandaks põhjuseks, miks suures koguses alkoholi tarbinu end hommikul hästi ei tunne, on atseetaldehüüd ehk etanaal. Tegu on ühe alkoholi oksüdeerumisel tekkiva produktiga, mis on mürgisem kui etanool ise. Etanaal oksüdeerub organismis edasi äädikhappeks, kuid see protsess on aeglasem kui etanaali moodustumine. Seega jõuab mürgine etanaal moodustada erinevate organismis leiduvate ainetega veelgi mürgisemaid ühendeid. Väikeste alkoholikoguste tarbimisel aitavad etanaali lõhustada kehas leiduvad ensüümid. Suurte koguste puhul saab nende varu aga otsa ning etanaali lagunemine teisteks ühenditeks aeglustub.

Seda teadmist on ära kasutatud alkoholismi vastu võitlemiseks mõeldud ravimite loomisel. Nimelt blokeerivad mõned neist etanaali lõhustavaid ensüüme – tulemuseks on nii hirmus oksendamine ja peavalu, et isegi alkoholisõltlased hakkavad kahtlema, kas järgmise klaasi joomine ikka on vajalik.

Viiendaks on purjus inimese uni teistsugune kui kaine inimese oma ja nii ei puhka ta end öö jooksul korralikult välja. Alkohol inhibeerib glutamiini, üht organismis leiduvatest ainetest, mis on muuhulgas seotud aju töö mõjutamisega. Organism üritab alkoholi sellise toime vastu võidelda, tootes rohkem glutamiini.

Ajakirja Tarkade Klubi veebruarinumbris:
  • Eesti suusaedu salaretsept
  • Kõrbehommik surikaatidega
  • Rahvusvaheline looduskaitsja Kalev Sepp
  • 2008. aasta suurimad teadusläbimurded
  • Mis aitab pohmelli vastu
  • Darwini suure idee sünnilugu
  • Kui alkoholi mõju kaob, jätkab keha mõne aja jooksul suurendatud koguses glutamiini tootmist. See aine ei lase alkoholi tarbinul magades jõuda sügavaimasse une faasi ja purjutaja ärkab hommikul väsinuna. Kui glutamiini leidub organismis väga palju, võib see tekitada värisemist ja ärevust ning tõsta vererõhku.

    Kuuendaks mõjutavad organismi erinevad alkohoolses joogis leiduvad lisaained. Suurtes kogustes puskariõlid võivad tekitada näiteks oksendamist, peavalu, kliinilist depressiooni või viia isegi koomasse – aga mõju avaldab joojale ka lihtne süsihappegaas.

    Üldjuhul sisaldavad viin ja džinn vähem pohmelli tekitavaid lisaaineid kui tekiila, brändi või viski; valges veinis on niisuguseid aineid vähem kui punases. Õlle puhul on üheks mõjutajaks süsihappegaas, tänu millele imendub alkohol kiiresti verre – seega on organismil tavapärasest vähem aega toksiinide lõhustamisega toime tulla.

    Kuidas kassiahastusest pääseda?

    Briti ja Hollandi ülikoolide teadlased uurisid 2005. aastal erinevaid viise, kuidas alkoholitarbijad pohmelliga võitlevad. Tulemused avaldati ajakirjas British Medical Journal. Teadlased katsetasid teistes teadusajakirjades pohmelliravimitena nimetatud lahendusi ning jõudsid järeldusele, et tegelikkuses puudub tõestus selle kohta, nagu leiduks töötav viis alkoholipohmelli ärahoidmiseks või raviks.

    Ainsaks lahenduseks olevat joomisest hoidumine. Kui pohmelus on juba saabunud, tuleb oodata, kuni organism alkoholi tarvitamise järelmõjudega tegeleb.

    Rahvasuu nimetab kümneid erinevaid viise pohmelusega võitlemiseks. Mõnel neist leidub ka teaduslik seletus – mis siis, et brittide katsed nendega tulemusi ei andnud –, teiste puhul on tegu väljamõeldistega ja kolmandad võivad kassiahastuse puhul koguni halvasti mõjuda.

    Vee joomine +

    Vee tarbimine on kassiahastuses kuivava suuga täiesti loogiline samm ja see aitab, kuna toob organismi tagasi joomise käigus kehast väljutatud vedeliku. Vette võib lisada soola ja suhkrut või selle asemel kasutada spordijooki – nii saab organism tagasi ka kaotatud soolad.

    Muna ja banaanide söömine +

    Kanamunad sisaldavad suures koguses ainet, mis on organismile vajalik pohmelli süvendavate toksiinide lõhustamiseks. Banaanid omakorda sisaldavad kaaliumit, mida organism alkoholi tarvitamise järel hulganisti kaotab. Nii nagu igasugune toit, aitavad need toiduained organismi energiaga varustada.

    Valuvaigistite tarvitamine +

    Kuigi valuvaigistid aitavad mõnest kassiahastuse mõjust kiiresti vabaneda, tuleb kontrollida, et tegu ei oleks paratsetamooli ega kofeiini sisaldava valuvaigistiga. Esimese tarvitamine koos alkoholiga pole hea maksale ja teine viib vedelikku kehast välja.

    Mahla joomine +

    Mahlad sisaldavad puuviljasuhkrut, samuti vitamiine ja vett, mis kõik on taastuvale organismile kasulikud.

    Mee tarvitamine – küsitav

    Kuigi tihti soovitatakse pohmelusest pääsemiseks tarvitada mett, on mee mõju siiski küsitav. Nimelt uurisid Soome teadlased 1970. aastatel glükoosi ja fruktoosi (mis on mee peamised koostisosad) mõju pohmeluse käes vaevlejaile ega tuvastanud, et need kaks ainet oleksid pohmeluse sümptomeid leevendanud. Küll aga aitasid glükoos ja fruktoos organismil pääseda glükoosi ainevahetuse häiretest.

    Kohvi joomine –

    Kuigi kohvi joomine võib pohmeluse sümptomeid esialgu leevendada, mõjub see pikas perspektiivis alkoholi tarvitanu organismile halvasti. Sarnaselt alkoholile viib kofeiin vedelikku kehast välja.

    Peaparandus –

    Kuna maks tegeleb pohmeluse ajal endiselt toksiinide lagundamisega, ei ole alkoholi tarvitamine kassiahastuse leevendamiseks mõistlik. Alkohol võib küll sümptomeid leevendada, kuid hiljem on maks sunnitud lagundama ka juba pohmeluse ajal tarvitatud alkoholi.

    Pohmelus raiskab miljoneid

    Mõne aasta eest USA teadus ajakirjas Annals of Internal Medicine avaldatud artikkel «The Alcohol Hangover» võttis kokku pohmeluse halvad mõjud tööjõule. Artikli kohaselt kulutavad meie põhjanaabrid soomlased pohmelli tõttu kokku miljon tööpäeva aastas. Kanadas raiskab elanikkond alkoholile ligi 75 miljardit krooni aastas, alkoholi järelmõjudele on arvutatud minevat veel 13 miljardit. Ameerika Ühendriikides kulutab iga töötav täiskasvanu pohmelli tõttu keskmiselt 25 000 krooni eest tööandja raha – see tähendab, et ta ei ilmu kassiahastuse tõttu tööle või teeb oma tööd halvemini kui tavaliselt.

    Nii paradoksaalne kui see ei ole, puuduvad pohmelli tõttu töölt enim mehed, kes võtavad keskmiselt 0–3 drinki päevas, ja naised, kes joovad päevas keskmiselt kuni ühe dringi. Põhjus on lihtne – neid on tööjõu hulgas lihtsalt enim. Töö juures esile kerkinud alkoholiga seotud probleemides on tipsutajad süüdi rohkem kui pooltel juhtudel.

    Vastukaaluks on kroonilised alkohoolikud süüdi vaid väikeses osas alkoholi tarbimise järel tekkinud sotsiaalsetest kuludest. Selle suhteliselt väikese grupi pohmellidele, maksatsirroosidele ja teistele kroonilise alkoholismiga kaasnevatele hädadele kulub kokku oluliselt vähem raha, kui jääb teenimata tipsutamise tõttu, kuna tipsutajad puuduvad pohmelli tõttu töölt, ei suuda oma tööd korralikult teha, vigastavad end pohmelliga tööle saabununa vmt.

    Soomes 1997. aastal läbi viidud uurimus, kus küsitleti 2160 sealset alkoholi tarvitavat meeskodanikku, näitas, et nende seas, kes tarvitasid vähem kui üheksa drinki nädalas, oli pohmelus vähemalt korra kuus 43,8 protsendil, aga neil, kes tarvitasid alkoholi vähem, vaid 6,6 protsendil. Ometi ei tähenda see, et need suhteliselt vähesed, kes joovad rohkem kui tavaks, tekitaksid ühiskonnas kokkuvõttes rohkem hädasid kui pohmellis tipsutajad.