Kasutatud on ehtsaid tanke, miiniheitjaid, mitmesugust sõjatehnikat, mis laotud üksteise otsa ja vahepealne ruum täis valatud betooni, see peabki välja nägema kui korruselamu, mida räsinud tankituli ja mille igale korrusele oleks pargitud mõni kahuriga sihtiv sõjamasin.

Monument rajati muide selleks, et tähistada Liibanoni armee 50. sünnipäeva, samas kui Liibanon pole teatavasti tänase päevani eriti palju rahuaegu näinud.

Arman (1928-2005) oli sündinud Prantsusmaal Nice'is kodanikunimega Armand Fernandez ja alates 1961. aastast elas ta USA-s. Idee seda tüüpi rahumonumendi ehitamiseks oli ta pakkunud juba Strasbourgi linnale 1970. aastaks ja hiljem teistelegi, kuid kõikjal lükati pakkumine liiga kallina tagasi.

Liibanonis, kus aastakümneid kestnud kodusõda suudeti lõpetada 1990. aastal, leidis ta lõpuks sobiva koha. Kasutatud on vähemalt 78 sõjamasinat, kaalub monument kokku 5000 tonni ja on 32 meetrit kõrge. See monstrum moodustab osa Liibanoni kaitseministeeriumi sissepääsust.

1982. aastal suutis ta küll Prantsusmaal püstitada sarnase, olgugi väiksema monumendi "Pikaaegne parkimine". 18 tonni betooni, mille sees kinni 60 peamiselt Prantsuse päritolu autot. 19,5 meetrit kõrge.