Samal ajal sööb suur osa Vaikse ookeani saarte rahvaste esindajatest Ühendriikides sellist osa linnust, millega ülejäänud ameeriklased sugugi tuttavad pole: kalkuni saba, vahendab Phys.org.

"Kalkunisabasid kaubastatakse kogu USA-s selektiivselt mela-, mikro- ja polüneeslaste kogukondades, aga ka USA Vaikse ookeani territooriumi saartel ja iseseisvates Okeaania riikides," rääkis Michigani ülikooli uurija Sela Panapasa.

"Tegemist ei olegi tegelikult sabaga, vaid saba kalkuni kehaga ühendava näärmega. Nääre on täidetud õliga, mida kodulind kasutab oma sulestiku hooldamiseks."

Paljud Vaikse ookeani saarte elanikud peavad kalkunisaba aga hõrgutiseks.

Kalkunisaba on küll odav, aga mitte toitev. "See on väga rasvane ja kolesterooliküllane ning soodustab üht peamistest Okeaania inimesi ohustavatest terviseriskidest — rasvumist," hoiatas fidži päritolu okeaanlanna Panapasa.

Michigani ülikooli ühiskonnauuringute instituudi ja Harvardi ülikooli rahvatervishoiu teaduskonna koostöös hiljuti läbi viidud okeaanlasi hõlmava terviseuuringu Pacific Islander Health Study raames kogutud andmed näitasid, et 80 protsenti Samoa ja Tonga juurtega täiskasvanutest on ülekaalulised või rasvunud.

Mõned Vaikse ookeani saareriigid on üritanud kalkunisabade ja muude eriti rasvaste toitude sissevedu piirata, kuid liitumisel maailma kaubandusorganisatsiooniga WTO on tulnud need piirangud kaotada.

Dr Panapasa loodab, et rahva teadlikkuse kasvuga kaasnevad viimaks muudatused okeaanlaste toiduvalikus ning et rasvaste sabanäärmete asemel õpitakse varsti hindama kalkuni lahjemaid kehaosi.