Uuring: avalike basseinide vees on üllatavalt palju inimeste väljaheiteid
Sellisele järeldusele jõudis rühm USA haiguste kontrolli keskuse CDC uurijaid, kes kogusid veeproove 161-st filtrist, mis paigaldati mullu suvel Atlanta avalikesse ja era-ujumisbasseinidesse ning veeparkidesse.
Rohkem kui pooltes proovides leidus haigusttekitavat bakterit E. coli, millel on üks peamine päritoluallikas — basseinivette roojavad ujujad.
Ajakirja Morbidity and Mortality Weekly Report viimatises numbris ilmunud uurimuse raames keskenduti konkreetselt Atlanta linna basseinidele, kuid uurijad kinnitavad, et sarnane reostus on tõenäoliselt laiem probleem. Seda põhjustavad ujujad, kes end enne vetteronimist korralikult ei pese.
Teadlaste osutusel viib keskmine basseinikülastaja endaga vette kaasa 0,14 grammi rooja. Sellesse arvestusse pole hõlmatud õnnetusjuhtumeid ega kõhulahtisuse all kannatavate suplejate panust.
Patogeene tuvastavate geneetiliste testide abil leiti kolibaktereid 70 protsendi munitsipaalbasseinide filtritest. Veeparkide filtrid sisaldasid baktereid 66 protsendil juhtudest; eraklubide basseinidest tuvastati reostus 49 protsendil.
Korralikult klooriga töödeldud basseinivesi peaks tänu õigele pH-tasemele bakterid tapma. CDC uurijate kinnitusel kaotavad E. coli bakterid vees nakatamisvõime vähem kui minutiga, näiteks A-hepatiidiviiruse hävitamiseks kulub aga umbes 16 minutit.
Nakatumiseks piisab siiski ühestainsast suutäiest kõhulahtisuse tõttu reostunud basseiniveest.
Kuna uurijad otsisid veeproovidest ainult eri haigustekitajate geneetilisi signatuure, ei osanud nad öelda, kas bakterid vees edasi elasid ja paljunesid. Kuid suve jooksul, mil proove koguti, ei ilmnenud Atlantas teadaolevalt ühtegi basseiniveega seostatud nakatumist.
USA riikliku ujumisbasseinide sihtasutuse NSPF tegevjuht Thomas Lachocki selgitas, et korralikult klooritatud basseinivees peaks kloorisisaldus olema vähemalt üks kuni neli osakest miljoni kohta ning pH-tase jääma 7,2 ja 7,8 vahele.
"Igas kaubanduskeskuses saab kemikaalide letist osta spetsiaalseid lakmuspabereid, mis võimaldavad määrata nii kloori kui happelisuse määrasid.
Ainult viie sekundiga võite omal käel kiire analüüsi teostada ning aimu saada, millised on vastavate ainete tasemed vees," kinnitas ta.
Soovitused suplejaile
• Kui teil on kõht lahti, ärge ujuma minge.
• Enne ujumist peske end duši all seebiga.
• Enne vette naasmist loputage end duši all.
• Iga 60 minuti tagant tehke tualetipaus.
• Pärast tualeti kasutamist või mähkmete vahetamist peske käsi.
• Püüdke basseinivett mitte alla neelata.
• Basseini põhi peaks alati selgelt näha olema. See ei tähenda tingimata, et kõik on korras, kuid hägune vesi on kindlasti halb märk.
Meelespea väikelaste vanematele
• Viige lapsed iga 30-60 minuti tagant tualetti või kontrollige sageli nende mähkmeid.
• Mähkmeid vahetage tualettruumis või spetsiaalselt selleks ette nähtud toas, mitte basseini ääres, kust haigustekitajad võivad kergesti vette nõrguda.
