Hiljuti salastatusest vabastatud materjalid näitavad, et USA õhujõududel oli leping nüüdseks tegevuse lõpetanud Kanada firmaga ennenägematu lennumasina ehitamiseks. Projekt 1794 jõudis tootearenduse esimeste etappide ja prototüübi kavandamiseni. 1956. aastast pärit memos võetakse kokku prototüübieelse katsetamise tulemused ning paljastatakse täpselt, mille arendajad lootsid luua, teatab Wired.

Lendav taldrik pidi saavutama 3-4-kordse helikiiruse, selle lennulagi pidi olema 30 000 meetrit ja maksimaalne lennuulatus umbes 1000 meremiili, selgub dokumendist.

Kui taldrik oleks plaanide järgi valmis ehitatud, oleks loodud aparaat, mis oleks lennanud Maa atmosfääris keskmise tippkiirusega ligi 4200 kilomeetrit tunnis. Taldrik pidi õhku tõusma ja maanduma vertikaalselt, kasutades reaktiivmootoreid juhtimiseks ja stabiliseerimiseks. Lennuulatus 1000 meremiili paistab teiste näitajate kõrval tagasihoidlik, kuid taldrik oleks lennanud New Yorgist Miamisse umbes 24 minutiga.

Dokument viitab ka sellele, et tootearendus paistis kulgevat paremini kui plaaniti: „Praegune konstruktsioon annab palju paremad lennuomadused kui lepinguläbirääkimiste alguses hinnati.“

Tekib küsimus – miks projekti lõpule ei viidud? Miks ei võidelda sõdades lendavatel taldrikutel? Prototüübini jõudmise kulud oleksid olnud hinnanguliselt 3 168 000 dollarit, mis on tänapäevases vääringus umbes 26,6 miljonit. See ei oleks olnud sellise arenenud tehnoloogia kohta hullumeelne hind. Teiste sama programmi raames arendatud lendavate taldrikute probleem on üsna selge. Nad ei jõudnud 30 000-meetrise lennukõrguseni, pigem 1,5-2 meetrini maapinnast, kui oli õnne, nii et sõjavägi jättis nendega tegelemise 1960. aastal sinnapaika.

Lendava taldriku joonised USA rahvusarhiivi veebilehel.