Hariduse sügav usuline sisu hoidis paigas aga väärtushinnangud. Kooliminev laps pidi juba tsaariajal oskama lugeda või vähemalt veerida. 19. sajandi viimasel kümnendil ei tohtinud õpilased isegi vahetunnis omavahel eesti keeles rääkida ning said seda tehes kaela häbimärgi või näiteks kitsejalaga nuhelda.
Vaata videot siit