Tõeline sarvik kaalus kaks tonni ja emastele ta meeldis

Kanada teadlaste uusim panus maailma dinosauruste nimekirja  - kahetonnine sarvik Xenoceratops.

Kanadas Alberta provintsist leitud sauruseluustik võimaldas teadlastel registrisse kanda järgmise liigi, mis sai endale küll üsna võõrapärase nime Xenoceratops foremostensis.

Tegemist on sarviliste ceratopside perekonna ühe vanima esindajaga, mille välimus oli omas ajas liiga võõrapärane ja tema nime annabki tõlkida kui Võõras Sarvnägu, kelle luustik leiti Foremosti nimelisest leiukohast.

Nagu paleontoloogid väidavad, pidi sellel isasel, kaks tonni kaalunud ja kuus meetrit pika kerega elukal küll olema suur menu emaste liigikaaslaste seas, elasid nad aga arvatavasti 80 miljonit aastat tagasi.

Varem on suurt tähelepanu pälvinud xenoceratopside kaugemad sugulased triceratopsid, kes elasid küll kümme miljonit aastat hiljem. Ja kui triceratopside luustikud on olnud muuseumides hoiul juba 1889. aastast alates, siis esimene xenoceratops leiti tegelikult aastal 1958. Tollal teda välja kaevanud teadlastel polnud aga aega ega teadmisi veel eraldi liigi tuvastamiseks, alles 2003. aastal hakati luustikku põhjalikumalt uurima.

Teadaolevalt olid xenoceratopsid taimetoidulised, nende põhitoiduks paistsid olevat jõgede kaldal kasvanud kõrkjad, sõnajalad ja lilled. Aga enese kaitseks ja emastele meeldimiseks oli isane xenoceratops jõudnud pähe kasvatada kaks sarve otsmikul, kaks sarve peas ja veel tugeva soomuskilbi kuklasse.