"Tänan, ei!" – miks Denveri linn loobus 1976. aasta olümpia korraldamisest
Ehkki olümpiamängude korraldamine on väga kulukas lõbu, mille pikaajaline mõju majandusele on üsna vaieldav, püüdlevad paljud maailma linnad selle au poole iga hinna eest.
Kahtlemata on hirmus tore olla kaks nädalat kogu maailma tähelepanu keskpunkt.
1970. aastate Denveri elanikud ometi keeldusid sellest viisakalt.
1970. aasta mais määrati rahvusvaheline olümpiakomitee ROK otsusega 1976. aasta taliolümpiamängude toimumispaigaks Denver, mida hinnati sobivamaks teistest konkurentidest nagu Sioni linn Šveitsis, Tampere Soomes ja Vancouver Kanadas.
Kohalikud poliitikud ja meedia rõkkasid rõõmust; olümpiamängude korraldamise au kojutoomine oli nende jaoks oluline töövõit. Colorado osariik oli taliolümpialinnaks pürginud juba ligi 20 aastat.
Denveri elanike ja ülejäänud koloraadolaste vaimustus oli aga oluliselt väiksem. Kiiresti taibati, et olümpiamängude korraldamine on väga, väga kulukas ettevõtmine ning et vastava taristu loomise kulude katmiseks vajaminev raha võetakse tõenäoliselt maha nende sissetulekutest.
Lisaks hakkas keskkonnateadlikum osa elanikkonnast muretsema selle pärast, millist mõju võib avaldada tuhandete inimeste toomine planeeritud olümpiarajatistesse, mis pidid jaotuma 250 kilomeetrile Denveri ja Steamboat Springsi linna vahel.
1972. aastaks oli noor karismaatiline poliitik Dick Lamm hakanud avalikult Denveri olümpiamängude vastu võitlema. Temast sai kiiresti olümpiavastase rahvaliikumise käilakuju.
Tugev vastuseis seadis Denveri korralduskomitee haprasse olukorda. ROK oli juba ammu teinud üheseltmõistetavalt selgeks, et kui mängudesse avalikku raha ei panustata, olümpiat Denveris ei korraldata, mis tähendas, et kui Colorado rahvas meelt ei muuda, toimub spordisündmus mujal.
1972. aasta novembris võtsid osariigi valijad otsustada, kas kiita heaks viie miljoni dollari suurune väärtpaberiemissioon olümpiamängude osaliseks rahastamiseks.
Tõenäoliselt oleksid tegelikud kulutused kujunenud märksa suuremakski. Juba toona oli olümpiamängude korraldamine metsikult kallis ning varasemad olümpialinnad olid pidanud kukrut kergendama mitu korda rohkem kui mängude korraldamine esialgsete prognooside kohaselt maksma pidanuks.
Valijad hääletasid väärtpaberiemissiooni maha peaaegu 60-protsendise häälteenamusega. Nädal hiljem loobus Denveri linn ametlikult olümpiamängude toimumispaiga staatusest.
Nüüd oli omakorda plindris ROK — 1976. aasta mängudeni oli jäänud vaid veidi rohkem kui kolm aastat, mille jooksul tuli välja valida uus linn ja selle taristu ajakohastada.
Esimese hooga pakuti korraldamise au Whistlerile, kuid kanadalased loobusid viisakalt. Oma teenuseid pakkus Salt Lake City, kuid ROK ei kavatsenud kaks korda järjest ameeriklaste ämbrisse astuda.
Viimaks nõustus talispordimänge enda rüppe võtma Austria linn Innsbruck, mis tänu 1964. aasta olümpiamängude korraldamise kogemusele suutis kiiresti reageerida.
Ärge aga arvake, et denverlased olümpiat vihkavad! Linn ilmutas huvi 2018. aasta taliolümpia korraldamise vastu. USA olümpiakomitee nende taotlust siiski ei rahuldanud, vaid keskendus Chicago 2016. aasta olümpiamängude korraldajakandidatuuri toetamisele — edutult.
Paljud Denveri poliitikud ja sportlased süüdistasid selles, et USA olümpiakomitee ei võtnud tõsiselt linna valmisolekut korraldada 2018. aasta olümpiat, just 1976. aasta mängudest loobumist.
