1990. aastate algupoolel toimus karastusjookide turul põgus mullistus, mida nüüdisajal nimetatakse "läbipaistva koola liikumiseks" (ingl clear cola movement).

Toona ammutasid tootearendajad inspiratsiooni teistest tööstusvaldkondadest, mis olid läbipaistvust ja selgust seostanud puhtusega.

Läbipaistva koola turgu üritas esimesena vallutada kontsern PepsiCo, mis 1992. aastal tõi turule toote nimega Crystal Pepsi. Hoog jäi aga napiks ning juba 1993. aastal korjas PepsiCo oma lüüme rüüpe müügilt.

Levinud selgituse kohaselt sai Pepsi Clearile saatuslikuks asjaolu, et Pepsijoojad lihtsalt ei soovinud juua värvitut, läbipaistvat Pepsit, koos tõigaga, et toode polnud just eriti maitsev.

Need on täiesti asjakohased põhjendused, kuid mängus oli siiski veel ka kolmas tegur, mida toona suuresti eirati. Coca-Cola oli turule toonud nn värvitu variatsiooni oma suhkruvabast koolajoogist Tab.

Tab Cleari eesmärk polnud aga mitte konkureerida Crystal Pepsiga, vaid hoopis pöördumatult kahjustada konkurendi brändi kuvandit.

The Coca-Cola Company teadis, et tarbijad eelistavad üldiselt dieetjookidele samade toodete tavaversioone ega armasta karastusjooke, millele omistatakse tervisele kasulikke mõjusid.

Ettevõtte endine turundusjuht Sergio Zyman kombineeris selle eelduse Tab Clearis eemaletõukava koolajoogi-retseptiga teades, et kauplused paigutavad Tab Cleari lettidel kohe Pepsi Cleari kõrvale.

Strateegia oli tulemuslik — tarbijad hakkasidki läbipaistvaid karastusjooke seostama selgelt madalama kvaliteediga ja tülgastavat Tab Cleari läbipaistva Pepsiga, mis sellega konkureeris.

1993. aasta lõpuks, mil Pepsi koristas lettidelt Crystal Pepsi, peeti värvituid koolajooke tootearenduse ja -turunduse vallas tähelepanuväärseks läbikukkumiseks.