Pikemat vastust vahendab oma viimases numbris ajakiri Popular Science.

Päikese ultraviolettkiired kahjustavad nahka ja juukseid. Mõlemad kasutavad enda kaitseks UV-kiirte eest biopolümeeri nimega melaniin. Tume melaniin nii imab kui hajutab UV-kiiri, et need ei jõuaks kahjustama rakkudes olevat DNA-d. Ajapikku melaniin laguneb ja pikka aega päikesevalguse käes olles kaotab see ka värvi.

Tumeda melaniini lagunemise tõttu ongi juuste puhul tulemuseks pleekinud, kollakas toon. Juukserakud on elusad vaid juuksejuures. See osa, mis väljapoole peanahka jääb, koosneb surnud, keratineerunud rakkudest. Need koosnevad omakorda vaid lipiididest, veest, pigmentidest ja ehitusmaterjalideks kasutatud valkudest. Et rakud on surnud, ei lähtu neist ka organismi signaale, et melaniin on lagunenud ja seda oleks vaja juurde toota. Juuksekarv tumeneb alles siis, kui peanaha seest kasvab välja selle uus, värske melaniiniga osa.

Naharakkudega on lugu pisut teistsugune. Need on elus ning erinevalt juukserakkudest nad reageerivad ja kohanduvad UV-kiirtega. Kui päike nahale langeb, annab vastav hormoon melaniini tootvatele rakkudele käsu rohkem tööd teha ja naha kaitsmiseks rohkem melaniini valmistada. See paigutub marrasnaha ehk epidermise alumistesse kihtidesse ning muutub ülemistesse kihtidesse hajudes tumedamaks. Ajapikku tekibki nii päevitus, mis kaitseb nahka.

Pikka aega UV-kiirguse käes viibides võib aga juhtuda, et kiirgus murrab siiski naha kaitsemehhanismidest läbi, jõuab naharakkude DNA-ni ja kahjustab neid. Sellega tõuseb nahavähki haigestumise risk.

Teisisõnu võib tumedavõitu naljaga pooleks öelda, et kui soovid oma juuksed kuldblondiks saada, siis istu aga päikese käes nii palju kui kulub. Juuksed on niikuinii surnud. Ent sinu naha huvides on, et sa igal juhul päikesekreemi kasutaksid. See võib olla elu ja surma küsimus juba su enese jaoks.