Sipelgate ühiskonnas puudub karjääriredel, on hoopis karjääriauk, kuhu kukkuda
Inimühiskonnas tähendab karjäär tavaliselt võimalust hea tööga kõrgemale kerkida. Sipelgatel paistab olevat asi hoopis vastupidi, karjääri alustataksegi ülevalt, edasine on ainult langus.
Šveitsis Lausanne'i ülikoolis hobusipelgate (Camponotus fellah) käitumist uurinud teadlased jõudsid järeldusele, et sipelgakogukonnas alustavad töösipelgad karjääri kuninganna eest hoolitsemisega. Mida vanemaks töösipelgad saavad, seda kaugemale nad keskusest kukuvad.
Selle projekti tarbeks kinnitati koguni tuhande sipelga selga pisikesed andurid, ja nende käitumist jälgiti 41-päevase eksperimendi raames. Niimoodi loodi andmebaas 2,4 miljardi sipelgapositsiooni ja 9,3 miljoni sipelgasuhte kohta, küsimus oli ennekõike see, kas sipelgas oli "lapsehoidja," "moonaotsija" või "koristaja." Ja kas sipelgaühiskonnas tehakse karjääri.
Tüüpiline karjääriteekond sipelga elus oli lapsehoidjast koristajaks ja koristajast moonaotsijaks, ehk siis ülevalt alla. Samas, oli ka näha edukamaid indiviide, kes suutsid vanemas eas oma sotsiaalset positsiooni säilitada. Kui aga vaadata sipelgate omavahelist läbikäimist, siis lapsehoidjad ja moonaotsijad suhtlesid üksteisega rohkem, samas kui koristajad olid niivõrd tööga hõivatud, et suhtluseks ei jäänud palju aega.
Hobusipelgatel meeldib teha pesa kõdunenud puude sisse, ise nad puitu ei söö:
