Kanalijutud hakkasid meedias esmakordselt levima juba kevadel. Raportite järgi pidid firmad esmaspäevaks oma pakkumised tegema, lõplik otsus hanke võitja kohta tehakse väidetavasti septembris ja siis peaks ka kaevetööd lahti minema. Tõsi, praegu on ebaselge, milline saab olema täpne insenerilahendus ja kuidas ikkagi kanalit ilma Katari vahelesegamiseta kaevata plaanitakse. Samas, nagu New Yorgi kinnisvaraleht The Real Deal ütleb, peaks veetee tulema kilomeetri jagu Saudi Araabia territooriumile, mis võib asja saudide jaoks lihtsamaks teha.

Bloomberg teatab (viidates kohalikele lehtedele, mis omakorda viitavad anonüümsetele allikatele), et ambitsioonikas projekt – Katari saarestamine - võtab kokku aega umbes aasta.

Lisaks näeb osa projektist ette ka tuumajäätmete ladustamispaiga rajamise, kirjutab IFLScience. The New York Times tõi välja, et mõnedes raportites ongi mainitud, et kaevatav kanal aetakse tuumajäätmeid täis, aga seda pole siiski keegi kinnitanud.

Eelmise aasta juunis teatasid Saudi Araabia, Egiptus, Araabia ühendemiraadid ja Bahrein, et nad katkestavad diplomaatilised suhted Katariga, kuna see ei vastanud nende esitatud kolmeteistkümnele nõudmisele. Ühtlasi blokeeriti igasugune sisse- ja väljaminev transport. Mitmed teised Pärsia lahe piirkonna riigid on samuti Katari-vastase boikotiga liitunud.

Lahetülil on mitmeid põhjusi, aga ühe peamisena tuuakse välja Katari suhteid Iraaniga, kes on Saudi Araabiaga vaenujalal, kuid kellega Katar jagab hiiglaslikke maagaasimaardlaid. Samuti on räägitud sellest, et Katar toetab äärmusterroriste, tülile on hoogu andnud ka Katari riiklik ja ülemaailmselt mõjukas uudistegrupp Al Jazeera.

Väikest riiki on seni aidanud vee peal hoida nende suured fossiilkütusereservid, Iraani ja Türgi toiduabi ja ka see, et seal asub piirkonna suurim USA sõjaväebaas. Nagu The Guardian märgib, soovib USA - kes on samas Saudi Araabia liitlane - pingete leevenemist, kuna see võib Katari ja Iraani vahelisi suhteid veelgi soojendada.