Reede õhtu on São Paulo autoliikleja jaoks nagu halb unenägu, vahendab BBC.

Just siis küündivad ummikus passivate sõidukite sabad linna sees ja selle lähiümbruses kohalike liiklusinseneride andmeil kokku keskeltläbi 180 kilomeetri pikkuseks. Tõeliselt halval päeval võib ummikute kogupikkus ulatuda isegi ligi 300 kilomeetrini.

Liiklusummikud tekitavad probleeme kõikjal maailmas ja mitte ainult autojuhtidele, kuid São Paulos on need muutunud millekski enamaks kui pelk ebamugavus.

Tihe liiklus on selles tohutusuures, enam kui 11 miljoni elanikuga linnas lahutamatu osa elust ja kultuurist.

Kohalikud raadiojaamad pühendavad arvestataval määral energiat ja eetriaega sõidukijuhtide võimalikult ajakohasele teavitamisele. Üks jaam tegelebki ööpäevaringselt ja seitse päeva nädalas ainult liiklusolude ja alternatiivsete ümbersõiduvõimaluste kajastamisega.

Alates seitsme aasta tagusest ajast, mil liiklusraadiojaam SulAmérica asutati, on see üha juurde kogunud kuulajaid, kes täidavad ka reporterite ülesandeid, pakkudes teistele roolisviibijatele telefonitsi kõige värskemaid teateid sündmuspaikadelt või jagades nendega oma tuska ja meeleheidet.

Tipptundidel pakub jaamale tuge helikopter, samal ajal kui salk reportereid seirab liiklust teedel-tänavatel, takerdudes seejuures sageli ise ummikutesse.

Brasiilia autotööstus on viimasel kümnendil järjest tootmisrekordeid purustanud, kuna miljonite brasiillaste elujärg on tänu majanduskasvule oluliselt paranenud.

Auto omamine on levinud püüdlus, mis pakub alternatiivi linna puudulikule ühistranspordisüsteemile, tõestades pealeselle vastuvaidlematult omaniku kuuluvust keskklassi.

Ehkki automüügi-plahvatus oli Brasiilia majanduskasvu säilitamise seisukohalt hädavajalik, on see São Paulo autouputuse mõõtmed enneolematuks paisutanud.

Neile, kelle jaoks raha pole probleem, leidub veel üks võimalus — nad võivad sõna otseses mõttes probleemidest üle lennelda.

Kombinatsioon São Paulo kahest suuremast probleemist — ummikurohkest liiklusest ja laialdasest kuritegevusest — on tõuganud tagant helikopteriturgu, mis pakub ülirikastele kodanikele ja tiheda töögraafikuga ärijuhtidele mugavat avioteenust.

"Kui rendin paariks tunniks kopteri, saan maandumisplatsilt maandumisplatsile hüpeldes ühe päeva jooksul käia kolmel-neljal kohtumisel, mis juhul, kui peaksin edasi-tagasi liikuma autoga, oleks ilmvõimatu," märgib jurist-konsultant Sergio Alcibiades. "Minu jaoks on see tööriist raha teenimiseks."

Tihe liiklus avaldab väga tugevat mõju elukallidusele ja äritegevusele, kinnitab São Paulo ülikooli inseneri- ja transpordiõppe professor Claudio Barbieri.

"Kui teil on üks veok ja see ei suuda päeva jooksul kohale toimetada mitte 15–20, vaid ainult kuus kuni kaheksa saadetist, on teil tarvis kahte veokit, mistõttu kõik muutub kallimaks."

Prof Barbieri osutusel on São Paulo liikluskorraldus-insenerid vilunud ja kogenud spetsialistid, kes suudavad linna liikluse kõigest hoolimata kuidagimoodi käigus hoida, ehkki aeglaselt.

"Suurem probleem on aga, et meie, brasiillased, oleme väga kehvad planeerijad ning liiklus saab inimlikumaks muutuda ainult siis, kui hakkame otsima reaalseid pikaajalisi lahendusi.

Ükski maailma linn ei saa ummikutest kunagi täiesti lahti, sest hästi voolav liiklus ajendab inimesi autorooli istuma. Oluline on leida tasakaal — piir, milles alates on tööle-koju-reisijail mõistlikum kasutada ühistransporti, kuna see on autoliiklusest kiirem," leiab ta.

"Niisiis peab São Paulo kiiresti panustama rohkem ressursse ühistransporti, mitte ehitama üha uusi sõidu- ja kiirteid, mis nii ehk naa varsti uute sõidukitega ummistuvad."