Rio Kristuse kuju - eurooplaste kingitus, kuigi raadio isa Marconi panus jäi poolikuks

 (10)

Rio Kristuse kuju - eurooplaste kingitus, kuigi raadio isa Marconi panus jäi poolikuks
Foto: Chensiyuan/Wikimedia commons

Üks Rio de Janeiro kujukamaid sümboleid on 700 meetrit kõrge Corcovado mäe tipus kõrguv hiiglaslik Jeesuse ehk siis ametliku nimega Lunastaja Kristuse (Cristo Redentor) monument.

Art Deco stiilis rajatud raudbetoonist ja voolukivist monumenti hakati ehitama 1921. aastal ja valmis ta kümme aastat hiljem, 1931. aasta 12. oktoobriks. Jeesuse kuju ise on 30 meetrit kõrge, kuid postamendiga koos on ta kõrguseks 38 meetrit. Monumendi kujundajaks oli Poola-Prantsuse skulptor Paul Landowski, ehitajaks aga Brasiilia insener Heitor da Silva Costa koostöös Prantsuse inseneri Albert Caquot'ga. Ja monumendi näo valmistas hoopis Prantsusmaal elanud rumeenlane Gheorghe Leonida.

Monument kaalub kokku 635 tonni ja kõrgub Rio de Janeiro linna kohal, vaatega Tijuca metsa rahvuspargile. Ta on nii kristluse võidukäigu, kui ka Brasiilia suuruse sümbol, mis tõmbab ligi palverändureid kogu maailmast. 2007. aastal arvati ta ka kuuluvat uue aja seitsme maailmaime hulka, kuigi 2008. aastal tabas monumenti pikselöök ja ta vajas seetõttu tõsist remonti 2010. aastal. 2014. aastal tabas välk kuju uuesti.

Seotud lood:

Loe veel

Idee Kristuse kuju selle mäe tippu panna pärineb juba 1850. aastatest, aga ka Brasiilia iseseisvumise ajal, 1889, ei olnud tegemist veel tõsiselt võetava plaaniga. 1920. aastal korraldasid katoliiklased aga Brasiilias suure rahakogumise, et monument siiski püsti panna. Kujutada taheti kristluse ristisümbolit, Jeesust kogu maakera käes hoidmas ja ka pjedestaali, mis tähistaks kogu maailma. Tulemuseks oli aga avakäsi maailma ja rahu emmata püüdev hiiglaslik monument.

Ja nii nagu New Yorki saabujaid tervitav Vabadusesammas, on ka Rio de Janeiro Kristus sisuliselt kingitus Prantsusmaalt, kuigi pandi püsti siiski kohapeal, kohapealsest materjalist. Avamisel oli muide ka idee, et selle valgustid lülitaks raadiolaineid kasutades sisse Roomas viibiv Guglielmo Marconi, paraku see sideseanss nurjus ja lambid pandi põlema ikkagi Brasiilias kohapeal. Kuju ehitamine maksis toonases rahas 250 000 dollarit (mis vastaks praeguses rahas 3,3 miljonile).

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised