Aristokraatide, spioonide, kaupmeeste, kirjastajate, näitlejate, moosekantide ja muude elualade esindajate elulookilde koondav kirjadekollektsioon peaks uurimisprojekti „Allkirjastatud, tembeldatud ja saatmata jäänud“ (ingl Signed, Sealed and Undelivered) raames aitama luua sidusa ja üksikasjalise pildi rohkem kui 300 aasta taguse ühiskonna kultuurist.

Ühe juba tõlgitud ja transkribeeritud, Haagi juudi kaupmehele adresseeritud kirja saatjaks on näiteks naisterahvas, kes vahendab teadet nende ühiselt tuttavalt, Pariisi kolinud hollandlannast ooperilauljatarilt, kes on jäänud rasedaks ja palub rahalist abi koju tagasi reisimise kulude katmiseks. Kirjale on löödud tempel sõnadega „neit hebben“, mis tähendab, et kaupmees (ja väga tõenäoliselt tulevase lapse isa) keeldus seda vastu võtmast, selgitas Oxfordi ülikooli uurija Dan Starza Smith ajalehele The Guardian.

Erilised skannimistehnikad aitavad uurijail avada kirjadesse kätketud lugusid. Projekti juht, David van der Linden Groningeni ülikooli juurest selgitas möödunud nädalavahetusel ajakirjandusele, miks kirst koos kirjadega, millest 600 on seni avamata, endast nii põnevat uurimisvõimalust kujutab. Ülikooli veebilehel avaldas van der Linden lootust, et kirjad aitavad paremini mõista toonase ajalooperioodi inimeste elusid, eriti pagendatud Prantsuse protestandiperede saatust.

Ehkki paljud hugenotid kuningas Louis XIV algatatud usulise tagakiusamise eest põgenesid, jäid teised ometi Prantsusmaale. „Kirjavahetus oli nende jaoks ainus võimalus lähedastega sidet pidada,“ märkis van der Linden Groningeni ülikooli veebilehel. „Kollektsioonis leiduvad kirjad näitavad ilmekalt, millist emotsionaalset lõivu nõudsid neilt peredelt põgenemine ja lahusolek.“

Postimeister Simon de Brienne (oli ametis 1676-1707) aardekirst leidis tee Haagi postimuuseumisse juba 1926. aastal, aga põhjalikku analüüsi selle sisule pole veel tehtud.