Petlik nimi: mulgid ei olegi lollid
Vastupidiselt käibetõeks kujunenud arvamusele ei tulegi Mulgimaa ja mulkide nimi lätikeelsest sõnast muļķis ehk „rumal“ või „lollpea“.
Nimi pärineb hoopis mitmelt Mulgi-nimeliselt talult, mille asukad esimeste seas Viljandimaalt Tartumaale talusid päriseks ostma saabusid, vahendab ajakiri Imeline Teadus.
19. sajandi teises pooles Viljandimaalt Tartumaale talusid rentima ja ostma suundunute seas olid mitmeid isikuid, kes pärinesid Abja või Uue-Kariste kandis asunud Mulgi-nimelistest taludest. Oma päritoluks ütlesidki nad näiteks „olen Abja Mulgilt“.
Arhiiviandmete põhjal ostsid nad talusid muuhulgas Tartu-lähedases Tähtveres, jäädes silma ka tartlastele.
Kui peagi järgnes Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme kihelkondadest lausa massiline väljaränne Tartumaale, kanduski mulkide nimi tartumaalaste antud sõimu- ja pilkenimena üle ka teistele Viljandimaalt tulnud taluostjatele, seejärel aga kõigile nimetatud viie kihelkonna elanikele, selgitasid geograaf Taavi Pae ja ajaloolane Kersti Lust Rahvusarhiivis peetud avalikus uurimissaaliloengus.
Tänapäevaks on Mulgimaa nimi igasuguse negatiivse värvingu minetanud ning kipub laienema lausa kogu Viljandimaa paralleelnimeks.
Teooria, et nimetus Mulgimaa tuleneb Mulgi-nimelistest taludest, pole iseenesest uus, seda on välja pakkunud juba mitmed 19. sajandi autorid. Ka Lydia Koidula näidendis „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“ seostatakse sõimunimi „mulk“ Mulgi taluga.
Alles sajandivahetuse paiku tekkis versioon lätlastest või leedukatest, kes eestlasi lollideks ehk mulkideks sõimanud ja sellega neile nime andnud. Ent näiteks Läti folkloristika ei tunne ühtegi teadet selle kohta, et eestlasi oleks kunagi niisuguse nimega hüütud.
Nime läti päritolu ei toeta seegi, et tegelikult on Mulgi, Mulgu jms talunimed levinud üle Eesti, neid leidub arvukalt ka Põhja-Eestis ja Saaremaal. Nende nimede allikana võib kõne alla tulla mulk ehk auk, mullikas või mõni soome laensõna.
