Planeedina teati Jupiteri juba antiikajast, kuigi siis veel selle kuid ei nähtud. Neli suurimat Jupiteri kuud kannavad aga üldnime Galileo kuud, kuna neid nägi esmakordselt oma teleskoobiga Galileo Galilei aastal 1610.

  • Suurim kuu sai nimeks Ganymedes, paraku viidates ka antiikmaailmas levinud nähtusele paiderastía. Ganymedes oli ilus noormees, kelle peajumal otsustas võrgutada, kotkaks moondununa Trooja lähedal asuvalt Ida mäelt Olümposele vedada, et teda seal oma lemmikuks, jumalate kannutäitjaks viia. Tõsi, sellest suhtest lapsi ei saanud sündida.
  • Suuruselt teine kuu sai nimeks Callisto ehk Kallisto, Arkaadias elutsenud nümfi järele, kes oli jumalanna Artemise saatja ja lubanud igavesti neitsiks jääda. Zeus olevat talle lähenenud Artemiseks moondununa, kui aga hiljem ilmnes, et Kallisto ootab last, olevat kas Hera või Artemis Kallisto karuks moondanud. Kallisto ja tema poeg Arkas olevat aga hiljem taevasse tõstetud, kus nad paistavad meile Suure Karu (ehk Suure Vankri) ja Väikese Karu (ehk Väikese Vankri) tähtkujudena.
  • Kolmas kuu sai nimeks Io, Hera preestritari järgi, keda Zeus jällegi võrgutas, kuid kui Hera nende suhtele peale sattus, oli Zeus moondanud Io lumivalgeks mullikaks. Hera saatis aga Iod jälitama parmu, kelle eest põgenemiseks oli Io rännanud läbi Bosporuse (e k "Härja läbikäik"), Kaukaasiasse ja tagasi, kuni lõpuks Egiptuses uuesti inimkuju tagasi sai.
  • Neljas kuu Europa sai nime Liibanoni printsessi järgi. Zeus käis teda võrgutamas lumivalge härjana, kellele Europa selga ronis ja niimoodi üle mere Kreetale kappas. Kogu läänepoolne maailmajagu saigi tema järgi nime Euroopa. Zeus aga jätkas Europa külastamist kotka kujul, sigitades nii Kreeta kuningas Minose, allilmakohtunik Rhadamanthyse kui ka Lüükia kuninga Sarpedoni.
Jean François de Troy: Europa röövimine (1716)

19. ja 20. sajandil

  • Viies kuu avastati aastal 1892 ja sai nime Amaltheia, jälle nümfi järgi, keda siiski Zeus ei võrgutanud ega vägistanud. Amaltheia oli nimelt Zeusi amm ja kasvataja, kes kasvatas Zeusi sel ajal, kui Zeusi isa titaan Kronos arvas, et on Zeusi elusalt alla neelanud, ometigi oli Rhea talle söötnud hoopis kivi. Amaltheiat sümboliseerib kitsenahk paljudel vappidel.
  • 1904. aastal avastatud kuu sai nimeks Himalia. Himalia oli nümf Rhodosel, kes sünnitas Zeusile kolm poega Spartaiose, Kroniose ja Kytose, kuigi nendega seostuvat erilist legendi pole meieni jõudnud.
  • 1905. aastal avastatud kuu Elara sai nime printsessi järgi, keda Zeus samuti võrgutas. Zeus peitis Elara oma abikaasa Hera eest sügavale maa alla. Seal sünnitas ta hiiglase Tityose.
  • 1908. aastal avastatud kuu sai nimeks Pasiphae, Heliose tütre ja Minose abikaasa järgi, kellel oli intsident siiski mitte Zeusi, vaid Poseidoniga. Pasiphae pandi sõnni armuma ja sellest suhtest sündis Minotauros, kelle Theseus teatavasti hiljem tappis.
  • 1914. aastal avastatud kuu sai nimeks Sinope. Ühe legendi järgi võrgutas teda jumal Apollon, kohas kus praegu asub Sinope linn, teise legendi järgi üritas teda võrgutada aga Zeus, kuid Sinope sai kavaldades tüütajast lahti.
  • 1938. aastal avastati Jupiteril korraga kaks kuud. Lysithea kannab Okeanose tütre nime, keda Zeus võrgutas ja kes vähemalt ühe legendi järgi sünnitas ka Zeusile jumalast poja Dionysose. Carme oli aga algselt hoopis Kreeta nümf või haldjas, keda samuti Zeus võrgutas ja kes sünnitas peajumalale neitsiliku küttjumalanna Britomartise.
  • 1951. aastal avastatud kuu Ananke kannab aga paratamatuse kehastuse nime, ehk kuigi Zeusi armukeste hulka ta ei kuulunud, oli tegemist nii hirmuäratava tegelasega, keda jumaladki kartsid. Küll oli ta saatuseketrajate moirade ema.
  • 1974. aastal avastatud Leda kannab Aitoolia printsessi nime, kellele Zeus lähenes luigeks moondununa. Ilus Helena, selle õde Klytaimestra ja kaksikud Kastor ja Pollux olevad koordunud sellest suhtest. Ledat tähistab ka Luige tähtkuju.
  • 1975. aastal avastatud, vahepeal ära kaotatud, 2000. aastal uuesti avastatud kuu kannab nime Themisto. Ka sellel naisel oli nähtavasti seksuaalne seiklus Zeusiga.
Replika Michelangelo 16. sajandi maalist Leda ja luik

Voyager 1 ajastu

1979. aastal avastati korraga kolm kuud Metis, Adrasteia ja Thebe, kõik Voyager 1 tehtud fotodelt.

  • Metis olevat olnud lausa Zeusi esimene abikaasa, veel titaanide valitsemise ajastust, kelle Zeus moondas kärbseks ja neelas alla, kartes, et Metis sünnitab talle liiga võimsa järglase. Laps ometi sündis, jumallanna Athena, kes tagus vastu Zeusi koljut seestpoolt, kuni sepp Hephaistos Athena välja päästis.
  • Adrasteia oli kas sama isik kui Amaltheia või siis teise legendi järgi neiu, kes Rhea käsul Amaltheia nimelist kitse hoidis ja samal ajal ka Zeusi kasvatas.
  • Thebe oli aga antiikaja Boiootia linna Teeba nimeandja, kellel oli samuti seiklusi just nimelt Zeusiga. Ühe versiooni järgi oli ta ka Heraklese ema.

Galileo ajastu

2000. aastal läks aga juba massiliseks Jupiteri kuude avastamiseks, mida aitas selgelt kaasa satelliidi Galileo tiirlemine sealsel orbiidi. Esmalt avastati Calirrhoe, saades nime najaadi kärgi, keda Zeus samuti võrgutas.

2001. aastal avastati koguni kümme uut kuud, 2002. aastal 12, 2003. aastal 21, 2004. aastal üks, 2010. aastal kaks ja 2011. aastal veel kaks, kusjuures nende avastamise rütm on nii tihedaks läinud, et igaühele pole veel nimegi leitud. Kuid Zeusi vallutusi on ka terve antiikmütoloogia täis.