Preemia otsustati Dylanile anda "uute poeetiliste väljendusviiside loomise eest suures Ameerika laulutraditsioonis". Nagu tavaks, kogunevad kõik laureaadid 10. detsembril Stockholmi, kus on pidulik bankett. Laureaatidele antakse üle Nobeli medal, diplom ja dokument kuningas Carl XVI Gustafilt, mis kinnitab auhinna üleandmist.

Aga Dylani saabumise kohta kindlust pole - ta pole reageerinud ühelegi komitee e-kirjale ega telefonikõnele. Komitee töötaja Sara Danius, kes ka Dylani võidu maha hõikas, teatas Rootsi raadiole, et "praegu ei tee me midagi, oleme saatnud Dylani lähedasele koostööpartnerile kirju, helistanud ja saanud väga sõbralikke vastuseid."

Danius lisas samas, et ta ei muretse üldse ja on kindel, et Dylan tuleb tseremooniale."Kui ta ei taha tulla, siis ta ei tule," lisas Danius ja kinnitas, et ka sel juhul jääb auhind ikka Dylanile.

Dylani võidule on olnud väga palju erinevaid reaktsioone, on õnnitletud ja otsust on ka laidetud. Laulja Leonard Cohen sõnas muuseas omalaadse märkusena, et Dylanile Nobeli preemia andmine on sama, kui kinnitada Mount Everesti külge medal kõrgeimaks mäeks olemise eest.

Nobeli preemiate puhul on tavapärane, et võitjatele nende võidust ette ei teatata ja seetõttu on nii mõnigi kord juhtunud ka seda, et kui komiteelt tuleb õnnitluskõne, on mõni värske nobelist parasjagu näiteks kalal, baaris või üldse telefonist eemal. Tõsi, Dylani tabamatus on kaunis haruldane.