Ametivõimude sõnul üritas mees seejärel ebaseaduslikul teel kuld- ja hõbeaaret müüa, küsides selle eest ligi miljon eurot, kirjutab ajakiri Imeline Ajalugu.

Ekspertide hinnangul pärineb leitud aare 406. või 407. aastast, mil germaani hõimud Rooma riiki tungima hakkasid, ja aare võib seetõttu olla kuulunud mõnele rooma asehaldurile, väejuhile või ülikule, kes põgenemisel aarde maha mattis, et sellele hiljem järele tulla.

Arheoloogide sõnul koosneb leitud varandus hindamatu väärtusega esemetest ja see on suurim hilisrooma ajast pärit aare, mis on Saksamaal üles kaevatud.

Aardeleiu hulka kuulusid näiteks roomlaste sõjaväevormidel kasutatud kuldkaunistused, aga samuti hõbekujukesed, mis tõenäoliselt kaunistasid üliku kandetooli.

Ülalolev foto on illustratiivne.