Lugu algas sellega, et Dodge`i maakonnas asuvalt maanteelt leiti sadu tuhandeid Skittlesi komme, mis olid ilmselt öösel veoauto kastist maha kukkunud. Teatavasti on Skittlesit paljude erinevate maitsete ja värvidega, aga teel olid eranditult punased kommid.

Kohalik politsei teatas viidates ühele "endisele farmerile", et kommiauto oli teel kohalikesse farmidesse, kus maiustustest pidi saama lehmasööt. Miks? Kuna see on maisist odavam. "Väikest s-tähte kommide peal ei ole, aga lõhnast saab aru, et tegemist on päris kindlasti Skittlesiga," ütles kohalik šerif Dale Schmidt.

Skittlesi komme tootva Marsi korporatsiooni keskkonnavaldkonna üks juhtidest Linda Kurtz ütles, et praakkomme ja nende valmistusmaterjali müüakse küll edasi ettevõtetele, mis neid loomasööda tegemisel kasutavad, aga otse farmeritele komme ei müüda. Segadust lisab, et Wisconsinist leitud kommid pidid Kurtzi sõnul tulema naaberosariigis Illinoisis asuvast maiusevabrikust, aga see tehas komme loomasööda valmistamiseks edasi ei müü. Teine tehas, mis samuti Skittlesi komme valmistab, asub väga kaugel, Texases Wacos ja seal müüakse praakkomme edasi kohalikule ümbertöötlejale, mis need siirupiks sulatab.

Kohalikud uudistekanalid suhtlesid anonüümseks jäänud farmeritega ja nagu selgus, pole veiste kommidega toitmises midagi uut, aga trend sai tõelise hoo sisse aastal 2012, kui maisihinnad plahvatuslikult tõusid ja talunikud hakkasid odavamaid alternatiive otsima. Tuli välja, et praakkommid pole mitte ainult odavamad, vaid farmerite väitel ka sama toiteväärtusega.

Mida kommitoidul olevate lehmade lihast ja piimast toitumine aga inimestele tähendab? Aastal 2012, kui teema esimest korda üles kerkis, vahendas Live Science Tennessee ülikooli loomade toitumise professorit John Wallerit, kes end eriti loksutada ei lasknud. "Ma arvan, et see on mõistlik," ütles ta. "Hoitakse ära materjali prügimäele ladestamine ja loomad saavad hõlpsasti toitaineid. Mäletsejad on võimelised väga paljusid erinevaid söötasid ära kasutama, kuna nende vatsas elavad mikroobid suudavad seedida asju, millega teised loomad hakkama ei saa."

Kui farmerid, kommitootjad ja zootehnikud näikse veiste magusadieediga rahul olevat, pole sellise teguviisi mõju keskkonnale siiski veel päris selge. Teatavasti on lehmad ühed suuremad metaanitootjad planeedil ning aastal 2012 avastati, et kõrge suhkrusisaldusega rohttaimede söömisel väljutavad lehmad ka enam gaasi. Seetõttu võib eeldada, et ka magusad kommid mõjuvad samamoodi.