„Ettevaatlik” varas

Tihti juhtub, et vargad riskivad oma vabaduse ja eluga tõesti pisikeste summade pärast. Ilmselt olete mõnigi kord uudistes kuulnud, et kurjategijad röövisid postkontorit või poodi vaid mõne euro pärast. See on aga just see, millest Daniel Glen hoiduda tahtis.

Daniel tahtis olla täiesti kindel, et poes, mida ta röövida kavatses, on sel hetkel ikka piisavalt raha. Nii ta siis helistaski poodi ja küsis poepidajalt, kui palju raha neil parasjagu kassas on. Plaan oleks olnud täiuslik, kui poleks olnud nupumehest poeomanikku, kes kahtlustas, et Daniel plaanib kauplust röövida. Ta teatas sellest politseisse.

Politsei ootas Gleni poe juures ja arreteeris ta. Daniel oli peamine kahtlusalune ka kahes teises juhtumis, kus ta esmalt helistas poodi ja siis läks seda röövima.

Varga elu on tõesti ohtlik

See on just see, mida koges omal nahal 46-aastane Robert Horsley, kes ei arvanud, et tema tulevane ohver vastu hakkab. Horsley otsustas keset ööd ühte korterisse sisse murda. Kuid oma õnnetuseks valis ta vale korteri.

Igal juhul oli nii, et Robert tegi väljavalitud korteri ukseklaasi lõhkudes palju lärmi. See ajas üles 95-aastase ratastoolis korteriomaniku. Vanamemm haaras kähku kruvikeeraja ja sõitis ukse juurde just siis, kui Robert üritas kätt läbi katkise ukseklaasi lingini küünitada, et korteri ust avada. Kui ehmunud vanamemm seda nägi, hakkas ta kruvikeerajaga mehe käe pihta tugevaid hoope jagama. Robert pistis valust karjuma, mis äratas üles naabrid, kes omakorda politsei kutsusid.

Kuriteopaigale saabunud politsei oli tunnistajaks kõige uskumatumale spektaaklile. Nad leidsid verise Roberti teadvusetult ukse ees lamamas. Ta oli valu pärast teadvuse kaotanud. Justkui polnuks sellest juba küllalt, et Robert 95-aastase naise käes peksa sai, lõpetas ta tänu oma niinimetatud saavutusele tagatipuks ka veel vanglas.

Uimastid panevad veidralt käituma

Uimastid muutuvad üha murettekitavamaks probleemiks. Sõltlased ei mõtle millelegi muule kui sellele, kuidas saada uus doos. Kuna aga uimastid on väga kallid, muutuvad paljud narkomaanid kurjategijaiks, kuna kuritegevus on neile ainus rahasaamise viis.

Sel põhjusel murdis ka üks neljaliikmeline rühm Floridas sisse ühte korterisse. Nad võtsid palju asju ja raha, sealhulgas korteriomaniku kahe koera tuhastatud säilmed. Mingil kummalisel põhjusel arvasid nad, et tuhk on kokaiin. Kindlasti pidasid nad ennast suurteks õnneseenteks. Kui politsei nad hiljem kätte sai, märgiti politseiraportisse, et kaifi saamise lootuses teismelised sõid ja tõmbasid ninna tuhastatud koerasäilmeid. Poisid istuvad praegu paljude kuritegude eest kinni. Ja päris kindlasti on nad esimesed, kes end kadunukese kontidest pilve tõmbasid.

Ka vargad peavad kõiksugu bürokraatiaga tegelema

Meie järgmine varas on pärit San Franciscost. Ta otsustas selles linnas panka röövida. Panka sisenenud, võttis ta paberi ja kirjutas vigaselt: „See on rööv; panke kõik rahad kotti!”

Kuna ta oli hästi kasvatatud, otsustas ta oma järjekorda oodata. Seistes hakkas tal hirm, et mõni võis teda sõnumit kirjutamas näha. Niisiis läks ta kiiresti välja ja sisenes teisel pool tänavat olevasse panka. Kui järjekord temani jõudis, näitas ta sedelit tellerile, kes mõistis kohe, et tema vastas ei seisa mitte just suurvaim, ja ütles, et sedel, mida mees näitas, nende pangas ei kehti, kuna see on pärit teisest harukontorist ja seega ei saa tema seda vastu võtta. Siis ütles teller, et mees peab täitma nende blanketi või minema tagasi panka, kust ta just tuli.

See lõi pangaröövli rööpast välja ja ta lahkus silmanähtavalt lööduna. Pangateller helistas politseile, kes haleda varga kinni püüdis, kui see parajasti esimeses pangas jälle järjekorras seisis. See juhtum võttis meid päris keeletuks.

Veendu, kas inimesel, keda sa kavatsed röövida, on ikka nii palju raha, nagu sa arvad

Järgmine lugu võib tunduda uskumatuna, kuid ei ole vähem tõsi kui eelmised. Charles Ray Fuller oli „teravmeelne” kurjategija, kes tahtis ühel kenal päeval teha rahaks tšekki, mille ta oli varastanud oma pruudi emalt. Ta uskus, et see on parim viis raha saada. Charles ei tahtnud teha liiga keerulisi plaane, teades, et mida keerukam plaan, seda rohkem on asju, mis võivad viltu minna. Niisiis võttis ta varastatud tšeki ja siirdus panka. Ta otsustas märkida tšekile summa 360 miljardit dollarit. Jah, te kuulsite õigesti. Charles tahtis varastada oma tulevaselt ämmalt 360 miljardit dollarit.

Tõesti kurb, et keegi ei öelnud talle, et see on rohkem, kui enamikul osariikidest üldse raha ongi. Aga no kuulge, võib-olla eeldas ta, et pruudi ema (kes on ilmselt tõesti uhke oma tütre meeste-maitse üle) töötab väga edukas firmas? Keegi ei või seda ju päris kindlalt teada, eks?

Oli, kuidas oli, aga kui teller tšeki sai, kontrollis ta hr Charles’i ja tema „ohvri” arve seisu. Varsti jõudiski kohale politsei ja leidis, et Charles’il on marihuaanat ja relv, mistõttu ta arreteeriti. Tõepoolest, me ei saa väita, nagu oleks Charles Ray Fuller kõige taibukam mees maailmas.

Röövlid võivad ka väga helded olla

Ameerika Ühendriikides on väikesed poed varastele tõeline paradiis. Peaaegu igal omanikul on tulnud nendega tegemist teha. Kuigi säärased teod on ohvrite jaoks sageli väga hirmutavad, võivad need mõnel harval juhul ka kasulikuks osutuda. Ja see ongi meie järgmise loo mõte.

Üks nimetu röövel sisenes kauplusse ja pani letile 20-dollarilise pangatähe, paludes poepidajal see lahti vahetada. Kohe, kui kassasahtel lahti, võttis röövel tuki välja ja käskis kaupmehel kogu raha talle anda. Ja mees tegi, nagu kästud. Röövel põgenes rahaga aega viimata ja unustas oma rahatähe letile. Nüüd te kindlasti arvate, et see pole midagi erilist, kuna ta tühjendas ju kassa... Tõsi ta on, kuid kassas oli kõigest viisteist dollarit...

Kes ütles, et pantvangivõtja ei saa oma ohvritega hästi läbi?

Vähemasti niimoodi arvas mõrvas kahtlustatav Jesse Dimmick. Politsei eest põgenedes murdis Jesse ühe noorpaari korterisse ja võttis nad pantvangi. Need olid Jared ja Lindsay Rowley. Kuid nad ei olnud just tavapärased pantvangid, sest nad kohtlesid Dimmickit nagu iga teist külalist. Nad pakkusid talle juua, patju ja tekki. Nad vaatasid koos filme. Jesse ilmselt arvas, et nad kolmekesi on koos väike õnnelik perekond, kuid abielupaar põgenes, kui Jesse magama jäi. Nad kutsusid otsekohe politsei. Enne arreteerimist toimus ka väike tulevahetus, milles Dimmick sai pihta.

Nüüd on hr Dimmick oma ohvrid tema politseile ülesandmise eest kohtusse kaevanud, sest tema arvates rikkusid nad nende suulist kokkulepet, milles lubasid seda mitte teha. Mis küll maailmaga juhtunud on! Sa ei saa usaldada isegi oma ohvreid, keda just noaga ähvardasid! Abielupaar pidi sellepärast isegi advokaadi palkama.

Röövimiseks pead olema täiskasvanu

Mitte just väga nutikas noormees astus väikesesse poodi, haavlipüss käes. Ta nõudis, et poepidaja annaks talle kogu aha, mis kassas on. Kui raha käes, märkas ta riiulil pudelit Šoti viskit. Ta käskis müüjal ka selle tema kätte anda. Ja siin algasidki tema probleemid.

Müüja ei andnud talle viskit, arvates, et röövel ei olnud alkoholi joomiseks piisavalt vana. Olles üritanud poepidajat vastupidises veenda, sai röövlil villand ja ta võttis rahakoti vahelt juhiloa ja näitas seda kaupmehele, kes dokumenti hoolega uuris ja leidis, et varas on tõesti piisavalt vana, ning seega andis ta mehele pudeli Šoti viskit. Seejärel varas põgenes oma röövsaagiga, kuid mitte kuigi kauaks, kuna poepidaja helistas politseisse ja ütles neile äsja poodi röövinud noormehe nime ja aadressi. Täiesti üllatuslikult oli ta saanud need andmed varga juhiloalt.