Bioloogid on omapärase muutuse läbi teinud lõvisid jälginud aastast 2014 ja nüüd on valminud esimene nende kohta käiv teadusuuring. Viiest lõvist valisid teadlased välja ühe, keda eriti süvenenult jälgitakse - selle looma nimeks on SaF05.

Kolm viiest lakaga emalõvist eelistavad seksuaalselt jätkuvalt isaseid lõvisid, ent SaF05 vaatab nii isas- kui emalõvisid. Loom üritas seitsmel korral teiste emalõvidega paarituda neile selga karates. Kõiki neid lähenemiskatseid kas ignoreeriti või siis vastati rünnakuga.

Sussexi ülikooli teadlane, uuringut juhtinud bioloog Geoffrey D. Gilfillan ütles New Scientistile, et kui lõvi käitumine on suuremalt jaolt emasloomale omane - näiteks püsib ta karjaga koos, mida isalõvid ei tee - siis mõningad teised käitumismustrid on puhtalt isalõvidelt üle võetud, rohke möirgamine ja sagedane lõhnamärkide jätmine.

Olulisim küsimus - miks on need lõvid isasloomade moodi käituma hakanud - jääb momendil aga segaseks. Teadlased arvavad, et emalõvidel on mingil põhjusel kõrgenenud testosteroonitase. Selle poolt räägib fakt, et kui isalõvi kastreerida, ei tooda ta organism enam testosterooni ning sageli kaotavad sellised isalõvid oma laka sootuks.

Paar aastat tagasi juhtus sarnane lugu ühe 13-aastase emalõviga nimega Emma, kes elas ühes Lõuna-Aafrika loomaaias. Emma hakkas ühtäkki kasvatama hiiglaslikku, uhket meekarva lakka. Loomaaed arvas, et lõvi hormoonidega on midagi väga paigast ära ning ta munasarjad opereeriti välja. Biopsia näitas, et Emma XX-kromosoomid olid täiesti tavalised, ent tema munasarjad sisaldasid testosterooni tootvaid rakke, mida tavaliselt leidub vaid isasloomade munandites.

Pärast munasarjade eemaldamist langes Emma lakk järk-järgult välja.

Pole teada, miks mõningate emalõvide testosteroonitase on kõrgem kui teistel, ent arvatakse, et see on sünnieelse arengujärguga kaasa tulnud, kui embrüod mingil põhjusel paljude androgeenidega kokku puutunud on.