Anname vihje: selleks tuleb kasutada spetsiaalset tarkvara nagu näiteks Adobe’i uus Creative Cloudi ajurünnakuriist, kirjutab Wired.

Kahtlemata oleks see vahva võimalus 12,9-tollise (32,77 sentimeetrise) diagonaaliga iPadi pruukimiseks, kui mängu ei tuleks üks tülikas fakt: 64 protsenti graafikadisaineritest ei kasutagi ajurünnakute läbiviimiseks tarkvara. Nad teevad seda pliiatsi ja paberi abil!

See on üks paljudest huvitavatest statistikakübemetest, mille kaevas tänavu suvel läbi viidud küsitlusuuringu raames üles The New York Times’i endine graafika- ja liidesekujundaja, praegune Adobe’i peadisainer Khoi Vinh.

Uuring pealkirjaga „Nüüdisdisainerite kasutatavad töövahendid“ (The Tools Designers Are Using Today) heitis pilgu sellele, milliseid tööriistu ja tarkvaratooteid eelistavad kujundajad kasutada loomingulises protsessis kuue peamise ülesande — ajurünnaku, sõrestikmudeldamise (ingl wireframing), kasutajaliidese disainimise, prototüüpimise, projektihalduse, versioonikontrolli ja failihalduse — juures.

Vinh on esimesena valmis möönma, et tema küsitlusuuring ei vasta tõsiteaduslikele standarditele. See sündis uudishimust — lõppeks on ta ju kujundaja, kelle ülesandeks on konstrueerida tööriistu teistele kujundajatele.

Vastuste kogumiseks avaldas ta küsitluse oma veebilehel ja suhtlusvõrkudes. Saanud kokku 4000 vastust, mis laekusid peamiselt Ühendriikidest, kuigi sekka sattus kujundajaid ka Euroopast ja mujalt piiri tagant, avaldas ta tulemused oma isiklikus blogis.

Tulemused on siiski informatiivsed, kuna pakuvad reaalseid vastuseid seni üldiselt mitteteaduslikus või ajakirjanduslikus võtmes käsitletud küsimusele, millistele vahenditele vaevuvad graafikadisainerid üldse oma aega ja energiat kulutama.

Nendest küsitletutest, kes nentisid, et eelistavad prototüüpimiseks kasutada HTML-i/CSS-i, olid 46 protsenti — s.t, kõige suurem osahulk vastajaid — vabakutselised. Eriti tõuseb aga esile üks näitaja: koguni 64 protsenti tunnistas, et nende peamised töövahendid loomingulistel nõupidamistel ideede visandamiseks — isegi 2015. aastal — on ikkagi pliiats ja paber.