Kuningas Richard III kolitakse parkla alt kirikusse

 (6)
Kuningas Richard III kolitakse parkla alt kirikusse
Koht Leicesteris, kuhu oli maetud kuningas Richard IIIAFP/Scanpix

Leicesteris püütakse tuvastada, kas parkla alt välja kaevatud luustik ikka kuulus kuningas Richard III-le. Kui, siis maetakse ta pidulikult ümber.

Maailm mäletab teda küll peamiselt tänu William Shakespeare'ile, kes õnnetu saatusega monarhist oma näidendis peategelase tegi. Ometi polnud inglased seni isegi kindlad, kuhu ta maeti.

Septembris kaevati ühe Leicesteris asuva parkla alt välja aga luustik, mis kõigi väliste tundemärkide põhjal pidanuks kuuluma sellele, 1485. aastal Bosworthi lahingus langenud viimasele Yorki dünastia esindajale Inglismaa troonil. Ja nüüd oodatakse DNA-analüüsi, et võrrelda seda tema õe Anne'i täna elavate järglaste omadega.

Kuulsa kuninga pörmu pärast tekkis lausa tüli, kuna York väidab, et kuningas ise olevat tahtnud, et teda maetaks Yorki, justiitsminister Helen Grant aga langetas lõpuks otsuse, et Leicester oli tema hauapaik ja Leicesteri katedraal peab tema puhkepaigaks ka jääma. Juhul muidugi, kui need luud tõesti Richard III omad on.

Mõned allikad on väitnud, et Richard III hukkus lahingus tugevast löögist pähe, olles eelnevalt hobuse seljast maha kukkunud. Nüüd leitud luustikul oli selgelt nähtav koljutrauma ja selgroo juures leiti ka nooleots. Arheoloog Jo Appleby kirjeldas luustikku nii: "surmav lahinguväljal saadud haav kolju tagaosas." Lisaks oli luustikul nähtav vildakselgsus ehk skolioos, mis kinnitaks Shakespeare'i kujundit küürakast kuningast. Ajaloolased vaidlevad küll tänaseni, kas kõik julmused, mida sellele kuningale on omistatud, ka tegelikult aset leidsid. Kuna tema dünastia sai ka tema hukkumisega otsa, oli järgnenud Tudoritel lihtne teda julma mõrvarina esitleda, kes ei kõhelnud isegi vennapoega, laps-kuningat  Edward V ja selle venda Richardit tapmast. Troonil jõudis ta olla küll vaid kaks aastat ja kaks kuud.

Seotud lood:

1485. aasta Bosworthi lahingus lõid Lancasterid ja Tudorid ühendatuna Richard III väe puruks, mis tähistas ühtlasi ka Rooside sõja lõppu. Lahinguvälja enda asukoht pole veel lõplikult tõestatud, aga nüüd leiti vähemalt üles koht, kuhu langenud kuningas sängitati. Tänavu 5. septembril teatasid arheoloogid, et Leicesteris parkla alt kaevati välja seal asunud Greyfriarsi kiriku müürid, kaks päeva hiljem aga selle juures asunud Robert Herricki aed, kus viimati 1612. aastal oli asunud Richard III mälestuskivi. Kiriku kooriruumi alt kaevati välja ka mehe säilmed.

Ajaloolased nõuavad nüüd, et kui luustik peaks tõesti kunagisele kuningale kuuluma, tuleks ta ümber matta kõikide riiklike austusavaldustega. 1485. aastal pandi hukkunud ja kukutatud monarhi alasti surnukeha nimelt mitmeks päevaks rahvale vaatamiseks välja, et ta siis vaikselt maha matta ja kümme aastat hiljem andis Henry VII lõpuks 50 naela raha, et tagasihoidlik marmorist ja alabastrist mälestuskivi püstitada.

Frantsiskaanide kloostrikirik Greyfriarsis Leicesteris lammutati maha 1530. aastatel, ka hauakivid selle juures langesid unustuse hõlma. Legend, nagu Richard III luud oleks lammutamise ajal välja kaevatud ja jõkke heidetud, on aga praegu tõsise kahtluse all.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare