Nagu teada, on praegu maailmas kahte liiki kaameleid - ühe küüruga dromedarid Lähis-Idas ja Aafrika Sarvel ja kahe küüruga baktrianid Kesk-Aasias.

Kanada Arktikast, Ellesmere'i saarelt, leiti nüüd aga jäänused sealkandis 3,5 miljonit aastat tagasi elutsenud kaamelitest. Jutt on pliotseeni soojemast perioodist, mida käsitlevad kaardid näitavad sel ajal maismaaühendust Kanada ja Gröönimaa vahel, aga mitte Aasia ja Põhja-Ameerika vahel.

Leiule sattus 2006. aastast alates korraldatud kaevamistel Kanada loodusmuuseumi paleobioloog Natalia Rybczynski, kes sai kohe aru, et tegemist on suure avastusega. Erinevate luude liigitamine on võtnud kuus aastat nende ajast, lisaks on kaevamisi hiljemgi jätkatud.

Ja sellele kaameliliigile leiti ka kohe uus nimi - Kõrg-Arktika kaamel, kes pidi olema Põhja-Ameerikasse sattunud olema juba 45 miljonit aastat tagasi ja tegema seal läbi kohaliku evolutsiooni, enne kui välja suri.

Ka nende sisseränne on käinud üle Beringi "silla," sest varem on kaamelijäänuseid leitud ka Alaskast, kuid Ellesmere'i saar (otse Gröönimaa naabruses) on ikka päris põhjas, 1200 kilomeetrit Alaska leiupaigast põhja pool. Keskmine temperatuur seal praegu on -19,7 kraadi Celsiuse järgi, aga miljoneid aastaid tagasi oli seal tunduvalt soojem ja metsad ulatusid sel ajal ilmselt kaugele mandri põhjatippu välja. Süüa neil metsades jätkus, sest sel ajal oli isegi Ellesmere'i saarel suviti 14-22 kraadi sooja. Esialgne analüüs on kinnitanud, et tegemist oli suurte loomadega, küüru kõrgusega maast 2,7 meetrit, kes kaalusid isegi 900 kg.

Nüüd on sündinud ka teooria, et kaamelid olidki algselt põhjaalade loomad, kes sealt levisid lõunapooletele kõrbealadele.

Inimest Kõrg-Arktika kaamelid ilmselt iialgi ei kohanud, sest vanimad jäljed inimestest Ellesmere'i saarel on vaid ajast 4000 aastat tagasi. Alaskas, Yukonilt varem leitud kaamelijäänused on peaaegu identsed, mis viitaks, et tegemist oli sama liigiga.