Tava sai alguse ühest raadiojaamast Indiana osariigis Bloomingtoni linnas, kuhu tellitud uued mikrofonid saabusid mullkilesse pakitult ja mille eetris pärast mikrofonide lahtipakkimist võis kuulda lõbusaid mulliplõkse.

Kõike Sealed Air Corporationi populaarse pakkematerjaliga seonduvat esile tõstev püha ühendab inimesi, kellele see 1957. aastal leiutatud materjal südamelähedane on, olgu põhjuseks kile tõhusus otstarbelisel rakendamisel või hoopis stressimaandus, mida kilemullide katkiplõksimine paljudele pakub.

Nutika leiutise rohkem kui poole sajandi pikkuse ajaloo jooksul on seda pruugitud otstarveteks, mille peale selle väljamõtlejad tõenäoliselt iial poleks tulnud.

Mullkilest on valmistatud pulmakleite ja šokolaadivaluvorme, sellega on soojustatud aknaid ja kantud värvi paberile.

Mullkile on jõudnud kinoekraanile linateostes nagu "Wall-E", "Ace Ventura: Pet Detective" ("Ace Ventura: loomade detektiiv") ja "Naked Gun 33 1/3: The Final Insult" ("Alasti relv 3"), ning Farrah Fawcetti napi kehakattena ajakirja Playboy kaanele.

Tõtt-öelda ei olnud ka Šveitsis sündinud USA leiutaja Marc A. Chavannes'i ega tema koostööpartneri Al Fieldingi esimeseks väljapakutud rakenduseks kahest vannikardinast kokku kleebitud mullilisele prototüübile mitte pakkematerjal, vaid hoopis "ruumiline tapeet".

Kuna toonased tootjad plasttapeedist ega ka leiutajate järgmisest ideest — mullkile kasutamisest kasvuhoonete vooderdamiseks — huvitatud polnud, jätsid mehed projekti soiku, kuni Chavannes'ile 1960. aastal muhklikul maandumisrajal rappuvas lennukis sähvatas mõte kasutada mullkilet kergestipurunevate asjade pakkimiseks.

Foto: Wikimedia Commons (vabakasutuseks), kasutaja Infrogmation

Massachusettsi osariigis Springfieldis tegutseva Western New England College'i psühholoogia emeriitprofessior Kathleen M. Dillon oli esimene teadlane, kes näitas, et kilemullide plõksimine leevendab plõksijal stressi ja peletab väsimust.

"Selles helis on midagi erilist," nendib dr Dillon, kelle uurimus "Õhukapslite purustamine kui stressileevendusmeede" ilmus 1992. aastal ajakirjas Psychological Reports.

Plaksuv heli pole aga mullkile lõhkumise ainus peibutav omadus. Dr Dilloni kinnitusel tekitab lisaks erilise tunde ka väikeste õhukottide purustamise kogemus.

"Veebis on olemas virtuaalne mullkile, mille mullid lõhkevad kursori liigutamisel," rääkis dr Dillon. "See ei paku päris kilemullide käsitsi paugutamisega võrreldavat rahuldust."

(Tegelikult leidub nii mullkile virtuaalpurustamise veebisaite kui ka äppe, millega seda tegevust ka nutiseadmete vahendusel jätkata.)

Dr Dillon möönab, et kui talle saadetakse postiga mullkilesse mähitud raamat, tunneb ta vastupandamatut vajadust kõik mullid lõhkuda.

"Ma ei ole ainus," teab ta. "Olen näinud, kuidas sekretärid selle pärast kiskuma lähevad. Ilmselgelt on see midagi, mis tundub ihaldusväärne ja sõltuvusttekitav."

Tänapäeval toodetakse mullkilet 52 riigis. Aastas toodetakse mullkilet nii palju, et sellest valmistatud lint võiks otsapidi ulatuda Kuule ja tagasi.