Samas rõhutab uurimus, et nahapinnal stabiilse mikrobioomi säilitamine võib aidata ennetada patogeensete seente ja mikroobide paljunemist, sundides seenhaiguste raviks otsima paremaid lahendusi, vahendavad ERR teadusuudised.

Seeni nägi potentsiaalse nakkuse allikana juba Hippokrates 2400 aastat tagasi, kui ta pärmiseente vohamise suu kandidoosiga sidus. Ometigi pole endiselt täpselt selge, kuidas muutused mikrobioomis enamasti ohutud või isegi sõbralikud seened nakkusetekitajateks muudavad. Teatud liikide vohamine võib nõrgestatud immuunsussüsteemiga inimeste puhul päädida isegi surmaga.