Illegaalne linnumunade küttimine: sõltuvus, mis on võrreldav narkomaaniaga
Milline kinnismõte kannustab illegaalseid munakogujaid, kes mööda püstloodseid kaljuseinu üles ronivad, et vanglakaristuse ja mitme tuhande euro suuruste trahvidega riskides lindude pesadest mune näpata ning niimoodi tervete linnuliikide püsimajäämist ohtu seada?
Mullu linastunud aimefilmis „Poached” (e.k „Salakütitud”) üritas Briti filmitootja ja -režissöör Timothy Wheeler sellele küsimusele vastust leida.
Loorbereid pälvinud dokumentaalteos tutvustab paari Inglismaa kurikuulsama „munaröövli” tegemisi. Üks neist, anonüümseks jäänud mees valenimega Mr. X on kogunud 3500 munast koosneva kollektsiooni.
Teine harrastaja nimetab munade küttimist „sõltuvuseks, mis on võrreldav narkomaaniaga”.
Munade hankimiseks ronivad kollektsionäärid turvavahendeid kasutamata kõrgete puude otsa või laskuvad köitega mööda järske kaljuseinu. Kui ebaseaduslik varandus on kätte saadud, peidetakse see ohutusse konspiratiivkorterisse või põrandalaudade alusesse peidikusse.
Paljud neist on sõltuvuses ebaseadusliku või äärmusliku harrastuse tekitatud adrenaliinitulvast. Samuti on röövlid oma oskuste üle uhked — lõppeks pole ju rohkem kui 30 meetri kõrguse puu otsa ronimine sugugi lihtne saavutus.
Kollektsionääridele pakuvad pinget nii linnud kui ka haruldased leiud — vastandlikud kihud, mida komplitseerib tõsiasi, et mida haruldasem on mõne linnu muna, seda ohustatum on terve ta liik.
