Ühtlasi viitab andmekogu, et HIV-d võiks ohjeldada senisest nutikamalt.

Tegu on esimese korraga, kui ühte kohta on koondatud kõik Eesti andmed, mitte vaid ühe arsti või haigla patsientide haiguslood.

"Eesti kohta ringleb palju andmeid, aga siiani ei ole väga hästi aru saadud, kust need pärinevad," selgitas Irja Lutsar, Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor ERR Novaatorile.

Lutsari hinnangul on aga veel palju ära teha. Edaspidi võiksid liikuda uued juhtumikirjeldused otse kesksesse andmebaasi. Praegu seda vaatamata digimaailma pakutavatele võimalustele ei juhtu.

See omakorda võimaldaks läheneda HIV ennetamisele ja ravile süstemaatilisemalt. Selleks jääb ainult nakatunute üldise elukoha teadmisest väheseks.

"Meil on vaja rohkem mõtestada, kes arsti juures ei käi või sinna püsima ei jää, kes need on ja kus nad on," laiendas professor.