Kreeklased kindlustasid oma surnuid mattes, et lahkunu ei saa mingil juhul hauast jälle üles tõusta ja kodukäijana kummitada. See selgus Sitsiilias avastatud matmispaiga kahe haua lähemal uurimisel, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

Hauas lebanud 2500 aasta vanuste skelettide peale olid paigutatud rasked amforad ja viis suurt kivirahnu. Haudade ümbert leiti samuti mitu nn needusekivi.

Viimased neli aastat mõistatuse kallal pead murdnud arheoloogi Carrie Sulosky Weaweri sõnul tõestab see, et kreeklased pelgasid kodukäijaid ning üritasid raskusi surnute peale asetades takistada neil hauast üles tõusta.

Skeletid leiti 1980. aastail Sitsiilia edelaosas asuvast Passo Marinaro matmispaigast, kus vanaajal seisis Kamarina linn. Linna asustasid kreeklased 598. aastal eKr. Matmispaigast leiti ühtekokku 2905 inimskeletti.
Foto: C.L. Sulosky Weaver / Kamarina muuseum Sitsiilia

Kreeklased vangistasid siit ilmast lahkunuid:

1. tõend: needus „lukustas“ haua

Matmispaigast leidsid arheoloogid üksteist nn needusekivi, mida kreeklased kasutasid sõnumite saatmiseks allmaailma jumalustele, kes muutsid surnuid kodukäijateks.

2. tõend: rasked kivid hoidsid kinni

Hauda asetatud surnukeha peale paigutati rasked kivirahnud ja amforad. Eesmärk oli takistada surnul hauast üles tõusmist.

3. tõend: vangistatud kivihauda

Vahel maeti surnu raskesse kivikirstu, mis pidi tagama, et kodukäija välja ei saaks.