Ateroskleroos on üks levinumaid südame- ja veresoonkonnahaigusi. Veresooned ahenevad, sest nende siseseintele kinnituvad aterosklerootilised naastud. Inimese enesetunne ei pruugi märku anda enne, kui veresooned on juba poole võrra ahenenud, vahendab Novaator.

Südame isheemiatõve puhul ahenevad varustavad koronaar- ehk pärarterid ning süda ei saa enam piisavalt hapnikku. Kui mõni neist veresoontest ummistub, jääb mingi südame piirkond vereta – see ongi südameinfarkt.

Seni ettevõetuist suurim rahvusvaheline geeniuuring leidis 15 uut geenivarianti, millel on oluline roll südame isheemiatõve väljakujunemisel. Selle uuringuga jõudis selle haigusega seotud teadaolevate geenivariantide arv 46ni.