Kes seda enam mäletab, millist häält tegi tegelikult sulav, varisev ja purunev mitusada meetrit paks mandrijää, aga hiigelsuur looduslik buldooser ei lahkunud Eesti alalt vaikselt. Ehkki mandrijää on vorminud suurema osa Eesti maastikust, teame me selle tegevusest vähe, vahendas ERR "Aktuaalse kaamera" uudist.

Kvaternaarigeoloog, Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm ütles, et selleks, et tänapäeva protsesse ja tulevikku paremini mõista, tuleks tunda ajalugu, kas kliima või geoloogia ajalugu. "See muuseum kindlasti aitab kaasa selleks, et aru saada, mis tingimustest me tulime ja oma arenguga oleme jõudnud sinna, kus me parajasti oleme, kuidas on meie pinnavormid ja maavarad tekkinud."

Jääaja keskuse üks uhkemaid objekte on mammutikuju, mis on globaliseerumise musternäide. Koos on Tartu Ülikool, Krasnojarski krai ja India. Tartu Ülikooli geoloogiamuuseumis oleva mammutikolba põhjal valmis skelett, mis kaeti Indiast pärit hobusejõhviga.

Eesti on rikas geoloogiliste objektide poolest, mida me hinnata ei oska, Jääaja Keskus paneb meid oma looduse tekke üle mõtlema.