Baumgartneri sponsor Red Bull palkas selleks dr Michael Gervaisi. Tegemist on spordipsühholoogiga, kes on spetsialiseerunud suurtel kõrgustel toimuvatele sooritustele ja ekstreemspordile. Red Bull lasi Gervaisil Baumgartnerit hinnata ja aidata tal hirmust üle saada, vahendab Wired.

Hirm ei ole Baumgartnerile võõras. „Hirmust on saanud minu sõber,“ ütles Baumgartner. „See takistab mul liiga kaugele üle joone astumast. Sellisel missioonil peab olema vaimselt vormis ning omama täielikku kontrolli selle üle, mida sa teed ja ma valmistun väga põhjalikult.“

Seekord avastas Baumgartner aga hirmu, mida ta varem polnud tundnud. Sel polnud mingit seost kõrgusega, vaid hüppeks riietumisega.

Et vältida potentsiaalselt eluohtlikku seisundit, mida nimetatakse ebullismiks, pidi Baumgartner kandma spetsiaalselt valmistatud skafandrit. Kuigi suurtel kõrgustel lendavate luurelennukite pilootide kaitseülikondadele sarnanenud skafander oli maksimaalset liikumist ja nähtavust võimaldav, piiras see siiski mõlemat. Baumgartner polnud kunagi varem surve all olevat skafandrit kandnud ja tundis klaustrofoobiat, mis New York Timesi teatel tõi kaasa lausa paanikahood.

Siin astus mängu Gervais. Ta tegi kindlaks, et Baumgartner oli siiski otsustanud hüppe sooritada ning ei tahtnud kasutada klaustrofoobiat ettekäändena taganemiseks.

„Kui meil on palju mängus või olukord on pingeline, ei ole ebatavaline, et meie mõte hüppab edasi, liigub järgmise hetke juurde ja muretseb selle üle, mis juhtub siis, kui see hetk ei lähe hästi,“ seletas Gervais. „Juhtub see, et me anname 50 protsenti millelegi, mida pole veel olemas ja 50 protsenti praegusele hetkele.“

Baumgartner pidi taas keskenduma oma varjatud teekonnale – sellele, mida hüpe tema jaoks tähendas, kaugemale sellest, et temast pidi saama esimene inimene, kes hüppab nii kõrgelt, ja esimene inimene, kes ületab vabalangemisel helikiiruse. Varjatud teekond on Gervaisi sõnul palju lihtsam: Baumgartner tahab minna kuhugi, kus keegi varem pole olnud.

Baumgartner õppis Gervaisi sõnul teatavat sorti sügavat hingamist enese rahustamiseks. Samuti õppis ta iseendaga rääkima, valides hoolikalt sõnu, mida hüppest rääkides kasutada.

„Iseendaga rääkimist peetakse üheks kõige võimsamaks vaimseks võimeks,“ ütles Gervais. „Iseendaga rääkimine on enesekindluse ja eneseväärikuse alus.“

„Me lõime olukorra inimese viimiseks paanika äärele,“ rääkis Gervais. „Kujutage ette, et teete seda korduvalt 30-tunnise treeningu jooksul ja selle lõppedes on teil täielik kontroll oma mõtete üle ja te hingate nendel hetkedel vabalt.“