Kuid nüüd avastati Londoni loodusajaloo muuseumi tolmunud riiulitel tuhnides, et nii hilja kui aastal 1901 on Austraaliast leitud nokis-sipelgasiili topis nende kätte jõudnud. Mujal muuseumides on leitud sellest liigist Austraalia pinnalt vaid kümme tuhat aastat vanu fossiile.Tegemist on ühega viiest munevast imetajaliigist maailmas.

Tuleb välja, et vähemalt ühe liigi väljasuremise ajalugu tuleb ümber kirjutada, kui mingi ime läbi lausa ei ilmne, et ta on suutnud end tänaseni Austraalias varjata.

Topise oli Londoni muuseumisse saatnud kunagine tuntud Austraalia looduseuurija John Tunney, oma ekspeditsioonidelt 1901-1903, kuid nagu ilmnes, polnud Tunney kunagi käinud Uus-Guineas.

Tunney oli ka kindlalt loomale õige liigimääratluse pannud, aga ilmselt siis temalt kunagi ei küsitud, kui see liik Austraalia pinnal ammu väljasurnuks tunnistati. Tunney oli nokis-sipelgasiili isendi korjanud Andersoni mäelt, West Kimberley lähistel.

Nokis-sipelgasiilid Uus-Guineas:

Austraalias on avastatud ka elavana loomaliike, kes ammu väljasurnuks peetud, näiteks samas Kimberley regioonis Austraalia põhjaosas leiti üles juba 1917. aastast alates kadunuks peetud Wyulda squamicaudata, ehk otsetõlkes soomussabaline kuusu (opossum).