Krugman: maailma majandust ootab ees pikk vindumine
Briti ajaleht The Guardian avaldas käesoleva nädala alguses pika eksklusiivintervjuu Paul Krugmaniga, kus tunnustatud professor ja kolumnist analüüsib maailmamajanduse hetkeseisu ning kiidab muuhulgas Briti valitsuse käitumist kriisi tõrjumisel. Briti majandus võib esimesena Euroopas juba põhjast läbi olla, vahendab Krugmani arvamust Äripäev Online.
Krugman möönab intervjuus, et üldise kollapsi oht on viimastel kuudel oluliselt vähenenud, kuid risk, et kiire toibumise asemel on ees pikk vindumine „on tõesti suur", märgib ta.
Milles on Krugmani pessimismi juur?
Võttes õppust Jaapanist, ei viivitanud keskpangad seekord kriisi puhkedes intresside langetamisega ning viisid need kiiresti nulli või nulli lähedale - sellest hoolimata pole aga majandus tõusule pööranud. Ja kui võrrelda Jaapaniga, siis seal ei olnud sellist perioodi, kus majandus oleks olnud 3-4%ses languses. Nii on tänane šokk suurem kui toona.
Krugmani sõnul on raske näha, mis uut kasvu vedama hakkaks.
Suure võlakoorma all majapidamised, mille jõukust on vähendanud nii aktsiate kui ka kinnisvarahindade langus, ei ole suuremad kulutajad. Jaapanis lisandus sellele veel demograafiline probleem, mis kulutamise asemel soosis säästmist. Euroopas on praegu sarnase mustriga Saksamaa ja Itaalia.
Eriti on põhjust muret tunda Saksamaa pärast, mille kasv tugines ekspordile. Nii on nad ekspordi ärakukkumisest olnud kriisis suuremadki kannatajad kui ülekuumenenud majandusega riigid, kuhu Saksamaa eksportis. Saksamaa siseturul on nõudlus aga väike ning inimesed eelistavad säästa. Kui maailma tasemel on muretsetud Aasia ja Lähis-Ida säästude pärast, siis sama säästude probleem on Euroopas, kus see johtub Saksamaast. Ning majanduse suurust arvestades on probleem palju suurem, arutleb Krugman.
Kõigele sellele võib veel lisanduda panganduskriis, millega pole veel õieti tegelema hakatudki. IMFi hinnangul tuleb Saksa pankadel korstnasse kirjutada vähemalt 500 miljardit dollarit.
Krugman pole kindel, kas kriisi põhjuseks on tingimata laenuraha nappus. Finantsturgude stabiilsuse taastamine on oluline eeltingimus majanduse toibumiseks - samas ei saa kindlad olla, et sellest piisab. "See on üks põhjus, miks ma olen nii pessimistlik," tõdeb ta. Investeeringute vähenemine on tingitud ka ülevõimsustest, mis tekkisid pärast nõudluse järsku vähenemist.
Krugman rehkendab, et majanduse langusperiood võib kesta ca 36 kuud, millest praegu on 12 kuud läbi. Ta toob paralleeli USA 2001. a majanduslangusest, mil töötuse määr hakkas alanema alles 30 kuu möödudes languse algusest.
Krugmani arvates on Euroopas praegu parimas seisus Suurbritannia majandus. Väga tõenäoline, et majandus on juba põhjast läbi, tõdeb ta, nimetades ühe olulise põhjusena klassikalist devalveerimist põhimõttel „püga oma naabrit". Teine oluline tegur on pangandussüsteemi kiire stabiliseerimine.
Krugman pooldab majanduse stimuleerimist eelarvest, tõrjudes kriitikat, et Jaapani eelarvekulutused infrastruktuuriprojektidele oli omal ajal mahavisatud raha. „See säästis majandust kollapsist. Eelarvepoliitika andis laenusektorile aega end koguda," põhjendab Krugman ning leiab, et ka praegu on vaja eelarvekulutusi suurendada. „Isegi kui see ei paku pikaajalist lahendust, on katastroofi vältimine suur asi," ütleb ta.
Küsimusele, millist strukturaalset muutust oleks majanduse toibumisele kaasaaitamiseks vaja, vastab Krugman: „Reguleerida finantsturud - koletisele tuleb päitsed pähe panna. Tohutu võimendus erasektoris oli see, mis muutis meid nii haavatavaks. 50 aastat polnud ühtegi suurt finantskriisi sellepärast, et reeglid ei lasknud inimesi nii sügavale võlgadesse sattuda."
