Lennukikandjad maksavad kumbki 5,9 miljardit dollarit, kannavad kolmkümmend kuute F-35-te ja kahte Merlin tüüpi mitmeotstarbelist helikopterit.

Mõned andmed:

• 16 000 ruutmeetrine lennutekk on kaetud kuumakindla liivapaberit meenutava värviga.

• Kaks lifti suudavad ühe lennuki tekile tõsta 60 sekundiga. 15 minutiga suudab laev õhku saata 24 lennukit.

• Uudne kahe torniga tekiehitus annab lennurajast parema ülevaate. Esimene torn on laeva-, teine lennujuhtimiseks.

• Lennukiangaari suuruseks on 29 000 ruutmeetrit, pikkuseks 150 m. Korraga on võimalik hooldada 20 lennukit.

• Laeva tegutsemisraadius ühe tankimisega on kuni 10 000 meremiili.

• Esimene laev saab valmis 2016. ja teine 2018. aastal.

• Kuna lennukikandjal on enamus toiminguid automati- ja mehhaniseeritud, siis meeskonda kuulub ainult 1450 inimest. USA lennukikandjal on 4500 meeskonnaliiget.

• Kuna tuumareaktorite ohutuse tagamine oleks läinud liiga kalliks, siis saavad laeva mootorid jõu kahelt Rolls-Royce gaasiturbiinilt ja neljalt diisligeneraatorilt. Diisligeneraatoreid kasutatakse tavasõiduks, kuid kui on vaja kiiremini edasi jõuda, pannakse tööle gaasiturbiinid.

Uusi lennukikandjaid ehitavad praegu kõik suuremad mereväed, osutavad eksperdid.

Venemaa on taas sõitma pannud ühe oma suure lennukikandja Admiral Kuznetsovi ja teatanud, et kavatseb ehitada 12 lennukikandja-üksust.

Hiina ja India merevägi kavatsevad kasutusele võtta lennukikandjad. Jaapan ehitab hävitaja-klassi laevu, mis toimivad ka helikopterikandjatena ning USA tegeleb uue põlvkonna emalaevade ehitamisega.

Peale uue põlvkonna lennukikandjate ehitamise andis USA päev enne jõule sisse ka 14 miljardi dollarilise tellimuse kaheksale Virginia-klassi allveelaevale.


Virginia tüüpi allveelaev on esimene USA mereväe allveelaev, mis on disainitud arvestades Külma sõja järgseid olusid. USA merevägi omab juba viite General Dynamics Electric Boat ja Northrop Grumman Shipbuilding koostöös valminud allveelaeva.

Esimene tellitud laev antakse üle 2009. aastal.