23:59:60 - just niisuguse kellaajaga saab lõppev aasta otsa

Käesoleval aastal, mis kohe-kohe läbi saab, on veel üks pisike temp varuks - nimelt saab see olema eelmisest õige pisut, ühe erilise lisasekundi võrra pikem.

Lisasekund pannakse ametlike maailmakellade arvestatavale ajale juurde 31. detsembril kell 23:59:59 ja aasta lõppeb kellaajaga 23:59:60. Meid see tegelikult ei mõjuta, kuna siinses ajavööndis on siis kell 01:59:60, meil on juba ammu uus aasta käes, raketid taevasse paugutatud ja šampanjaklaasidki kõlistatud.

Lisasekundi vajaduse tingib see, et kui vanasti arvestati aega lihtsalt Maa pöörlemise ning meie planeedi ja taevakehade suhte järgi, siis 20. sajandi keskel leiutati aatomikellad ja nende abil selgus, et Maa pöörlemine on pisut ebaühtlane. Planeedi pöörlemine aeglustub, tehes seda ebaühtlaselt, mis tähendab, et ööpäev muutub kogu aeg pisut pikemaks. Ja ka see pikenemine on ebaühtlane.

Seetõttu ei kulge aatomikellaga mõõdetav aeg ja ööpäeva tegelikku pikkust väljendav päikeseaeg sünkroonselt. Et mõlema kella näite ühtlustada, kasutatakse aeg-ajalt lisasekundit - tegelikult üsna tihti. Seda on lubatud lisada maksimaalselt kahel korral aastas, sobilikke kohti on kaks - kas 30. juuni või 31. detsember, mõlemal puhul tuleb sekund ööpäevale otsa lisada. Esimest korda kasutati lisasekundit aastal 1972 ning seda on tehtud juba 27 korral. Kui seda poleks tehtud, oleks kahe kella näidatava aja vahe praeguseks kärisenud juba peaaegu poole minuti pikkuseks.