Viimane oli tõeline lelu. Nunnutamise objekt ja subjekt. Suupiste ja lutsukomm. Jumal küll, ses oli ju koguni lillevaas põhivarustuses armatuurlaua küljes olemas. Tegid, mis tahtsid, lillevaasi said enda Uude Põrnikasse ikkagi. Mistõttu soetasid Uut Põrnikat peaasjalikult ainult naisterahvad, käitudes täiesti klišeelikult. Umbes, et mis teeb naise meele rõõmsaks? Eks ikka rõõmus värv, ümmargused tuled, vikerkaarelikult perfektne katusekaar nagu teletupsude sirkliga taevavõlvile tõmmatud ning kirev lill turskelt armatuuris õitsemas.

Pähh. See kõik oli jama. Õnneks ei pidanud meesterahvad, kelle profiili autoomanikena iseloomustab ju mõistagi soov juhtimisest mõnu tunda, omada roolis istudes auto üle täpset kontroll, kulgeda veidi liiga kiiresti ja võtta uhkelt kurve ja pakkuda kõikidele oma sõpradele küüti, solvunult garaažikaevudesse tõmbuma. Sest seda kõike senises Uues Põrnikas üks meesterahvas teha ei saanudki. Mistõttu ei mõelnud ükski enesest lugupidav härra end selle auto liigsest naiselikkusest liigutada lasta. Uuele Põrnikale mõeldi vaid siis, kui peeti plaani see oma armukesele kinkida. Sest päris oma naisele midagi nii naiivset nagu ka ei tahtnud anda. Oma naine on ikka keerulisem ja hoopis sügavam inimene kui mõni armuke, kellega seotakse end vaid osaliselt. Pinnapealselt.

Uue Uue Põrnika, edaspidi lihtsalt Põrnika, esimene hea häda on, et tolle võib häbenemata kinkida justnimelt päris oma naisele. Või kogemata eneselegi osta. Põrnikas on poisslaps! hõiskavad sakslased mudeli ametlikul saksakeelsel promolehel. Tõsi ta on. Poisslaps ja päris mitmeplaaniline ning neoretro stiilis autole tarvilikult kihiline tegelane. Siin on nii vana algse Põrnika enese proportsioone, aga ka lihtsalt armsaid elemente nagu eelmisel Uuel Põrnikal. Ei saa sedastada, et siit kaared ja ringid kusagile kadunud on. Need on alles ja panevad nunnutama, heldima endiselt. Aga mitte lapsikult, vaid juba lapsevanemalikult. Kõik kaared on nürimad ja ringide asemel ovaalid. Terve see auto on eelkäijast hoopis enam maadligi olemisega ning näib pikem, laiem, sportlikum. Lamedaks vajutatud katusejoon meenutab kogunisti klassikalisi Porschesid. Neid päris esimesi. See on juba päris tänuväärt kihistus, mis meesterahvaid ise Põrnikasse peibutab.

Täna on Eestis saadaval vaid kõige lahjem Uus Uus Põrnikas, edaspidi lihtsalt Põrnikas. Selle 1,2-liitrisest mootorist peaks õigupoolest passima vaid eelmise Põrnika lillevaasi sees keerise tekitamiseks? Nii võib paljudele teist täiesti siiralt tunduda. Täna muud valikut polegi, ent see kõige lahjem Põrnikas polegi nii kurb. Ehk meie maale just parim? Sel on 105 hj ning keskmiseks kütusekuluks 5,9 l/100 km. Muidugi on sellest Põrnika vilkaks liigutamiseks vähe, ent entusiastlikuks sõiduks piisab samas küll, kui hoog juba sees. Vedrustuse ja juhitavuse koha pealt on masinal ressurssi veel küllaga.

Autonäitustel tiirutab juba tervelt 266 hj arendav Beetle R ehk Kuripõrnikas. See on, jah, absurd, millega tahaks väga sõita. Ent Eestissegi on tulemas täiesti krehvtiseid variante, alates 105 hj 1,6-liitrisest diislist (okei-okei, see küll mingi krehvtine pole) ja 1,4-liitrisest 160 hj turbobensiinimootorist, lõpetades DSG automaatkäigukastiga 2-liitrise turbobensiinimootoriga Põrnikaga, mil aiste vahel juba 200 hobust. Küllap see siis liigub ka nagu üks pisike põrnikas, mil aiste vahel 200 hobust. Tahaks loota, sest muus osas tasakaalus olev auto tänaks selle võimsuse eest küll ja oskaks seda ka suurepäraselt pruukida.

Pea püsti!

Senine Põrnikas oli üks puhas sõusõiduk. Sellega sai teha sõud (ehk showd...) ja see liikus ka sama kiiresti kui sõudepaat. Juhitavuski jäis sel umbes samale tasemele. Isegi praktilisuse poole pealt jättis senine Põrnikas soovida. Tagaistmele mahtusid ainult väikesed lapsed, sest pearuumi polnud seal sugugi mitte. Pakiruumi miskit lapsevankri sarnast naljalt sisse ei pigistanud. Uus Uus Põrnikas, edaspidi lihtsalt Põrnikas, mahutaks tagaistmele kolmgi inimest. Kolm last kindlasti. Ent seal on ainult kaks istet. Suurt ja laia. Kahele suurele täiskasvanud inimesele, kellelt sugugi ei nõuta, et nad terve tee Tallinnast Tartusse pead rinnule, õlgade vahele tõmbaksid. Ruumi on salongis nõnda palju, et tekib kahtlus: ehk on Põrnika interjööri maht suurem kui terve algse Põrnika kogukubatuur? Ah, mis vahet seal on. Pealegi polegi see Põrnikas enam nii vana Põrnika moodi. Pigem nagu mänguautoks stiliseeritud Porsche. Mis pole ka vale suund, kuivõrd Hitleri käsul lõi ju Põrnika kunagi justnimelt geniaalne Ferdinand Porsche isiklikult.

VW Beetle 1,2
Numbrid:
105 hj, 5,9 l/100 km, 137 g CO2/km


Hind:
17 781 eurot

Vaim, mida vana Põrnikas kandis, see elementaarautoks olemine ja Saksa rahva ratastele tõstja staatus, on kõnealuses mudelis, mõistagi, kadunud. Ega seda keegi taga ka ei nuta. Saksa rahvast tõstavad ratastele, õigemini tõstavad veidi vanematelt ratastelt veidi uuematele, kõiksugused teised Volkswageni tehastest tulevad masinad alates Škoda Fabiatest ja Seat Ibizadest, mis ju ka VW Grupi tooted ja tehnikalt sisuliselt Volkswagenid, lõpetades VW Polode ja Golfide enestega. Põrnikas on puhas hommage. Massiautost kultussõidukiks moondunu moodne mälestus. Ent mitte kasutu kaunistus või sisutühi vapiloom, vaid päris praktiline ja tegelikult ka lihtne noore pere auto.

HINNE - 7
Enam mitte ainult naistele, rohkem isegi meestele. Ruumikam, kiirem, säästlikum, võimsam ja kõigiti vägevam. Kuni avad ukse, kohtud keskmise sisekujundusega, ja kohkud.

Ruute ja retrot

Kõiges ülimalt tervitatav Põrnikas kukub orki piinlikult valusal moel. Väljast on disain suurepärane, imetlustväärivalt põrnikalik ja riivamisi porschelik, armas ja erutav ühtaegu. Salongis hakkab aga hoobilt igav. Siin on ruumikas, aga kõle. Ergonoomiline, ent elutu. Põrnikalikkust on siia väga vähe jagunud. Kõik paistab nagu igas teises Volkswagenis: nupud ja valitsad on täpselt nagu Polol või Tiguanil või Amarokil. No kuhu see kõlbab? Sellist stiiliikooni niisugusel moel kaunistustest kuivale jätta? Istmed on siin lamedad ega paku mingit külgtuge, otsekui pärineks need mõnest mikrobussist. Tansporterist vist. Alt lame rool on üllatav ja mõjub Põrnikas võõrastavalt, sest oodanuks siia sisenedes ju siiruviirulist retrolaksu. Ruudulisi istmekatteid, metallist armatuurlauda, valgeid näidukuid, fajansist kerakujulist käigukanginuppu! Ainus, mida valida saab, on armatuuri ehtiva läikiva plastkatte värv, mille võib panna ühtima Põrnika keretooniga. Valida saab ka istmete värvi ning sonimütsi hoiab ukse küljes sahtli asemel paigal lai kummirihm.

RIVAAL
VW Scirocco

Tavaliselt kõrvutatakse Põrnikat ikka Miniga. Viimase kõrval paistab ka Uus Uus Põrnikas naiselik. Kurrrrja Scirocco kõrval aga suisa plikatirts!

Põrnikas on küll parem kui kunagi varem, ent ikkagi nišitoode, mida massiliselt ei müüda. VW Grupp on tuntud oma eksimatute prognooside ja arvutuste poolest, nii et küllap rehkendati lihtsalt kainelt välja, et Põrnika salongi vahvamalt põrnikalikumaks muutmiseks raha ei ole, kui projektiga piisavalt plussi jääda tahetakse. Või kardeti uude kliendisegmenti sisenedes neid uusi ja vajalikke meesterahvaid ninnunännutamisega ära ehmatada? Kes teab. Igatahes ootame põnevusega 200-hobujõulist ehk kõigi aegade kõige võimsamat turbo-Põrnikat, millelt vähemasti klassikaliste Porschede sõidudünaamikat välja pigistada. Seejärel ootame aga juba toda 266-hobujõulist R-Põrnikat ehk Kuripõrnikat, mis pole siia ilma sünnitatud enam sugugi eeskätt Saksa rahva ratastele aidanud Põrnika mälestuseks, vaid puhtalt ja ainult pahanduste tegemiseks.

Liitu TopGear Eestiga ka Facebookis, kus näed, kuidas ajakirja tehakse ja pääsed ligi materjalidele, mis ajakirja ei jõuagi!

Telli TopGear Eesti SIIT otsekorraldusega vaid 3 eurot number - aastaga saad koju 1600+ lehekülge eestikeelset Top Geari sisu!