Kunagi olid tõesti ajad, mil Kiasid võis pidada optimaalseteks sõiduvahenditeks. Polnud need mitte Hiina päritolu rämps ega kaugeltki mitte ka jaapanlastega võrreldaval tasemel asjalikult vormistatud ning üdini läbi mõeldud kvaliteetne kraam. Kiad olid lihtsalt autod. Odavad, nelja rattaga, külgedel avatavad uksed, et inimesed neisse Sephiadesse ja Magentistesse sisse pääseksid ning oleksid mööduvate autode pritsitava pori ja külgkokkupõrke korral mõningal määral kaitstud. Neil olid ka aknad, millest esiklaasi ülesanne oli tagada, et sõitjaile maanteel kiile ega suitsupääsukesi hammaste vahele ei koguneks. Oli ka näiteks mudel nimega Rio RS, mille järelliidet irvitati ironiseerivalt riidest sisu lühendama.
Kial oli taolisest renomeest äärmiselt keeruline loobuda. Mäletan, kuidas oma esimesel päris töökohal tosina aasta eest ühes tänaseks ammu haihtunud reklaamibürookeses kuude kaupa nuputasin, kuidas järjekordsele aasta läbi kehtivale superpakkumisele – ostad uue Kia Rio ja saad vägeva piknikukorvi pealekauba. Ainult sellel kuul! – slogan’eid nuputasin, et pakutav mõjuks veenvalt nii jaanuaris, märtsis, mais kui ka oktoobris. Kõik see oli täielik jama. Autod olid tegelikult ausad, ent igasuguse iseloomuta ja kahtlaselt soodne Korea kaup.
Kõigele sellele vaatab Kia nüüd tagasi kui margiajaloo mesoliitikumile. Mis siis juhtus? Kas minu asemel taibati viimaks ometi keegi teine Eestis Kia reklaamtekste kirjutama värvata? Või hakati uusi masinaid juba korporatiivses korras kosmiliselt peente piknikukorvidega varustama, kus Chablis’ kõrval kureõli ning lõokesekeele krõbuskid? Ei. Seda mitte.
Ka ei muutunud hetkega paremaks Kiade edasimüüjad ega arenenud neist kavalad nõiad. Mis juhtus, oli hoopiski see: kõik Kiad muutusid otsekui paugu pealt uskumatult kvaliteetseteks ja vastupidavateks, kaotamata sealjuures eriti oma hinnaeelist turul. Paari viimase aasta jooksul on Kiad aga võitnud kõigele lisaks disainis.
Nüüd tuleb juba ise minna Tallinnas Ülemiste tee 1 majja koos hõrgutistest pungil korvikesega, sest sealses kaupluses müüdavad autod lähevad nagu soojad saiad. Sportage’i linnamaasturit ei suudeta toota nii palju, kui inimesed seda osta tahaksid. Sama lugu tõotab tulla ka Kia uusima mudeliga, mil kunagise Magentise asemel nimeks Optima.
Ka marmelaadiselt pehmet Magentist ennast, mis oli Kial juba ammu luksusautoohtu ja hästi varustatud keskklassi esindussedaani eest, müüdi mõnel pool maailmas Optima nime all. Mis on tore. Sest kaob kuri idee, et Optima võiks olla kõõrdsilmse Opiruse järeltulija. Viimase asemele pakutakse – esialgu ideeautona – aga õige pea üht veelgi suuremat limusiini, millest peab kujunema Hyundai omanduses ja selle tehnikale toetuva Kia soliidne ja kaugelt äratuntav lipulaev.
Optima nimi viitaks justkui millelegi optimaalsele, ent seda too masin kindla peale pole. Võib-olla vaid mootor, milleks on üksnes 134-hobujõuline 1,7-liitrine turbodiisel, on taoline, mille kohta võiks öelda, et ajab asja ära. 100 km/h saabub üpris lärmaka ning tervet seda 1484 kg kaaluvat autot foori all seistes päris võimsalt vibreerima ajava jõuallika toel tervelt 10,3 sekundiga. Arvestades, et Optima näeb välja nagu Jaguar, eriti õlajoonelt (nagu XJ) ning tagumiste küljeuste kikki sirutuvate tiivakeste arvelt, ning paistab seest nagu Alfa Romeo,
ehk ka paremate päevade tipp-Lancia, on efektse sõiduvahendi dünaamikanäitajad päris nigelad. Aga kuuekäiguline automaatkast on mugav nagu vedrustuski. 18-tollised veljed on üliedevad, ent Eestimaa kehvadel teedel muudavad need sõidu liiga närviliseks. 16-tollistest on täiesti küllalt.
Kui ilus see Optima siis on? Selle luksuslik salong, kus kohtuvad pehmed ja siidised plastid, tugevalt ehitatud skulpturaalsed uksetahvlid, enesesse uppuma keelitavad itaaliapärased nahkistmed, puhtalt prestiižsemat õhkkonda looma kutsutud läbiõmmeldud nahkpolster armatuuril ja muu selline, pälvib tunnustavat mõminat ning tekitab rõõmu ka muidu täiesti autokauges rahvas. Kuigi Kia Optima soetamiseks tuleks teisalt olla just üks paras autohuviline. Tavainimesele on Optima liigagi isepäine. Tehnikalt on see aga nagu populaarne Hyundai i40. Välja arvatud vedrustus, mis näib sportlikum. Ent i40 näeb vaatamata disainiringkonna tunnustusele ikkagi päris pehme ja voolav välja – nagu ulgumerelt rannakõrtsi kokteili järele vahutav lõunamere laine. Optima on hoopis soliidsema ja päratult peenema olemisega.
Selle ostate Hyundai asemel umbes samade argumentide ja tunnete ajel, nagu loobutakse BMWst või Mercedesest Alfa Romeo või Jaguari kasuks. Miinus kvaliteediprobleemid, mõistagi. Kial on lisaks kena tugevat seljatagust pakkuv seitsmeaastane garantii.
Optima on kaugelt enam kui mingi optimaalne sõiduriist. See on sohvrit ja omanikku kõrvust tõstev, ruumikas ja praktiline pill, mis ometi nõuaks nii väga teisi, võimsamaid mootoreid. Selle aasta sees need ka tulevad. Vähemalt see üks, 2-liitrine 170 hj bensiinikas. Kõik muu on siin olemas. Isegi parkimiskoha mõõdik, sõidurajahoidja, roolisoojendus, juhiistme ventilatsioon, tagaistmegi soojendus, vihmasensor, kahe tahvliga klaaskatus, võtmeta sisenemine ja käivitusnupp ning eriti kauni kujundusega navigatsiooniseade, mis sihtkohtadesse pärale jõudmise aegu küll liiga pessimistlikult arvutab.
Kui jätta kõrvale, et prooviautol too võtmeta sisenemine just alati ei toiminud ning et pakiruumi lagi võiks ikka sellisel nii kenasti välja kukkunud autol ka polsterdatud olla, et reisikottide sangad iseenesest võimast heli tootvate Infinity kõllide kaablitesse ja magnetitesse ei takerduks (ka on pakiruumist puudu praktilised konksud, poekotte organiseerivad vaheseinakesed jms kasulik nipet-näpet),
on Optima peaaegu oma klassi parim ja täiuslikem eksemplar küll, komplektis hinnaga. Nüüd jääb vaid loota, et keegi ei hakka sellest universaalkerega versiooni mudeldama. Sest siis oleks Kia disainilt jälle tagasi seal, kust 1990-ndatel alustati – veidrustes. Need on aga praegusajal hoopis hiinlaste pärusmaa. Samas moodustab i40 ja teistegi Optima rivaalide müügist enamiku just praktiline universaalivorst. Mine sa siis võta kinni, kas soov eriliseks jääda ikka tagab edu ...
Telli TopGear Eesti SIIT otsekorraldusega vaid 3 eurot number - aastaga saad koju 1600+ lehekülge eestikeelset Top Geari sisu!
