Top Geari TEST: Radical SR3 RS Bikerniekil - kuklalask!
Pahh! Ja 200 km/h asemel on rauas vaid neljandik sellest. Pahh! Ja pea, mida ma enne ei jõudnud eriti peatoepadjandilt tõstagi, ähvardab kaelalt murduda, võpsikusse lennata. Selle käputäie purjakil olemisega pealtvaatajate rämedaks rõõmuks, kes neil roostetava armatuurini paljaks murenenud tribüüniriismetel kõrge traataia taga oma ilaseid mokki töllutavad. Kuulmist vist väga ära juua ei saa, nii et neil Bikernieki bammidel on rõõmu laialt, kui märjuke kõris ja kõrvus Suzuki baigimootori karje, mis kajab Riia ringrajametsade vahel, nagu forsseeriks Radical end läbi järjestikku sätitud katedraalide, mitte ühe üsna ohtliku ringraja, mis meie lõunanaabrid meist paremaks muudab.
Ja on muutnud liigagi kaua. Kaua me kannatame? Enam mitte. Sest Pärnu külje all asuv Audruring saab ju neil päevil uue hingamise ning on jälle olemas. Meie uhkus. Mitte nii põnev kui Bikernieki ja ehteestilikult täistasapindne, ent uuenenud, ägenenud ja kvaliteetselt üles ehitatud ikkagi. Enam ei pea me kannatama, et meil oma korralikku ringrada pole. Ja enam ei peaks me ka kannatama selle pärast, et meil oma korralikku ringrajaautode võistlust pole, et meil korralikke ja tõelisi ringrajaautosid ei ole.
Oot-oot! On ju? No minu meelest kah on. Uurisin targematelt ja ka nemad väitsid, et on. Aga ühel kaunil aprillikuu päeval Lätti kogunenud inimestest osad panid ette, et see ringrajavärk, mis meil Eestis on, pole ikka suurem asi. Kereautod, mis meil on, pole ikka suuremad ringrajamasinad. Need pole piisavalt radikaalsed – kiitis takka ka meie Marko Asmer ise, kes radikaalse Radicaliga Balti autoajakirjanikele ning potentsiaalsetele klientidele terroristist taksojuhti mängis. Või kuidas muidu nimetada taksosõitu, mis algab ja lõpeb täpselt ühes ja samas kohas ning kus klient raputatakse korralikult läbi, kiirendatakse tema laisk valgenahkne kontoriluigekeha kiiruseni 200 km/h ja pidurdatakse seejärel hetkega 50 km/h peale, justkui oleks taksojuht avastanud, et sõit käib ikkagi linnas ja tuleks austada linnasiseseid liiklusreegleid?
Sõit sulle – mõnu mulle
Igatahes olid Radicali tehasest tulnud Lätti kohale spetsiaalsed radikaallased, kes on mudelit SR3 RS tootnud juba 800 tükki ja oma kümme aastat jutti. Eksisteerivad spetsiaalsed sarjad, kus Radicalidega võidu kihutatakse. Ja sellist asja peaks juurutama ka Eestis või vähemasti võtma just selle Radicali tugevasse haardesse suure osa meie rinkasportlastest, sest see masin pakub hoopis rohkem sõidumõnu kui mõni vägev BMW, rääkimata iidvanadest vormelikestest, millega täna Eesti meistriks tullakse. See auto on vahetu. Ja see on selge esimesest pilgust, mis sellele heidetud. Heida sama pilt nüüd oma 3-seeria bemmist ehitatud rinkaässale ja näed isegi, et üks on võidusõidumasin, teine on rohkem nagu tavaline auto ikkagi. Ikkagi.
Seda kõike rääkis Asmer. Mina noogutasin kaasa. Pigistasin peos kiivrit. Ja olin õnnelik. Sest sain teada, et rooli mind ega kedagi teist külalistest ei lastagi. Loomulikult oleks ma tahtnud rooli minna ja loomulikult tegi mind kurvaks, morjendas mossitamiseni tõik, et ma rooli ei pääse. Ent Radicali eelis on teiste omasuguste seas too teine iste – just minutaolistele kaassõitjatele. Kaarti Radicalidega ringradadel võistlejaile lugeda tarvis ei ole. Kui Radical võistleb, siis on piloot masinas üksi. Muul ajal saab aga seda sõidukit pruukida ühe hiiglama radikaalse lõbusõidumasinana, pakkudes närvikõdiminuteid oma pereliikmetele, äripartneritele. Või ajakirjanikele. „Seetõttu on see auto – meie Radical – väga praktiline!“ kinnitas ürituse korraldanud Andris Štāls, Russo Baltic Racing Teami pealik.
Niisiis: sõit sulle – mõnu mulle. Aga mis mõttes? Mõlemas mõttes. Kui Radicali roolis istub proff, kes osa oma elust päris F1 masinate testimisega tegelnud, saab ta sõidust piisavalt naudingut, sest auto on nii toores, karm ja vaetu, ning pakkuda minule vaid sõitu. Nii muuseas. Või siis saan mõnu enesele hoopis mina, kes ma ei suudaks oma hirmudest ega füüsikaseadustest nõnda otsustavalt üle olla, et ülikerge auto rehvid piisavalt soojaks läheksid ning kiirus piisava surujõu tekkimiseks piisavalt suur oleks ja kes ma niisama naeruväärsel kiirusel teelt kaoks. Põõsasse, puude vahele peitu, kust mind ja seda madalat masinat enam keegi üles ei leiaks. Proff on roolis ja lihtsalt sõidab, teeb oma tööd, mina aga mõnulen kõrval ja naudin viisi, kuidas minu aju asemel tegeleb auto tunnetamise ja teega suhtlemisega hoopiski kogu mu keha. See tunnetab otse animaalselt, kui näljaselt need rehvid teekattesse haakuvad ja kuidas surujõud ülikiiretes kurvides seda ülikerget kandikut, mida too Radical ju tegelikult on, vastu serveerimislauda ehk asfaldist ringrada imeb. Või seda põlvili suruda üritab.
Kihutav auto, mille põhi on nii sile nagu SR3 RS-i oma, mis on nii madal, nii maadligi, nii suurte Venturi tunnelitega tagumiku all jne jne, satub 200 km/h kihutades justkui teisele planeedile. Astub Maa pealt minema ja omandab vahelduseks hoopiski mitmekordse massi, nagu oleks see 595-kilogrammine objekt mitu korda suurema gravitatsiooniga taevakehale kolinud. Pahh! Ja oled Maa peal tagasi – piisab vaid pidurdamisest, täpsest torkest sellele keskmisele, kiiruse kustutamise klahvile.
Paneb mõtlema. Ja see kõik võib olla sinu vaid alates ligi 65 000 euro eest? Saad tõeliselt radikaalset sõidukogemust pakkuva võistlusvalmis ringrajaauto, millega tänu kahele istmele ka sinu täielikus vaimukuses veel kahtlevale sõbrannale elu sõitu pakkuda. Millal aga tahad, kui just Riias või nüüd ka Pärnu kandis olema juhtud. Osta ise või osta koos sõbraga kahasse. Või lihtsalt rendi kogu teenust – auto, hooldus, meeskond – otse Russo Baltic Racing Teamilt. Kuidas tahad. Kõik on võimalik. „Ligikaudu kaksteist klienti me Baltimaadest ikka leiame,“ on Andris Štāls kindel.
Aga miks just sõbrannale? Ehk on see sõbranna hoopis roolis, nagu juhtus minuga, kes ma sain Bikerniekil peetud pressipäeval esimesed triibulised (see käib elutihedalt kokku tõmmatud viiepunktiturvavöö kehale jäetud joonise, mitte piitsavermete kohta) kätte puhtblondi naisterahva Karlīne Štāla käest? Karlīne olevat esimene naisterahvas, kes on ühes vormeliklassis võidukas olnud. Ükskõik siis, millises. Sest tema on esimene naine, kes üleüldse mõnes vormeliklassis võidukas on olnud. Aga seda ma juba ütlesin. Jäin korrutama, sest korduma jäi peas ka see ring, mida Karlīne ja see kübe kiirem ring, mida pakkus Marko. Hea oli, et ma end Radicali rooli ei pressinud, vaid Russo Baltic Racing Teami välja pandud ja nende ehitatud klassikaliste Jaguaridega ringi kärutamisega piirdusin. Radicali kõrval mõjusid need võimsad vintaažikad nagu auklikud kootud vestid lateksist trussikute peal – totaalselt teisest maailmast, ent riideesemed või võidusõidumasinad ju tegelikult mõlemad. Veendusin, et miski SR3 RS-i taoline muudab ka teismelise paugupealt aeglaseks ja uimerdavaks vanaisaks. Pahh!
Telli TopGear Eesti SIIT otsekorraldusega vaid 3 eurot number - aastaga saad koju 1600+ lehekülge eestikeelset Top Geari sisu!
