Top Geari TEST: Fiat Freemont - väga ei viitsi
Mitte miski ei anna märku, et üleüldse viitsiks millegagi tegeleda, saati siis end nii palju liigutada, et auto küljest ära kukkuda. Kui seni on Fiatides kõik liigagi kergelt käinud, kõik kangid liikunud otsekui udusuled, mis on tähendanud seda, et näiteks käiguvahetused on olnud üsna ebatäpsed ja mõnigi kangikene on auto küljest lihtsalt pudenenud, siis see Dodge Journeyst Freemontiks ümber nimetatud Fiat on hoopis teisest puust. Justkui olekski puust. Kui senised Fiatid nagu need Bravod ja Bravad ja mis nad seal kõik on, meenuvad eelkõige õrnadena nagu lutsukommid, siis Freemont on tõeline „ameeriklane“, kus kõik käib väga raskelt ja aegamööda. Rool näib olevat ankurdatud poolkivistunud betooni, käigukang hangunud laavasse, käsipiduri otsas tundub aga rippuvat Maa tuum ise – seda kangi on tõeliselt raske taeva poole sikutada. Ja kogu auto on ja ka tundub väga väga suurena.
Eks suuri ja ruumikaid Fiate on ennegi nähtud, ent kuna see auto ei ole ju tegelikult Fiat, vaid uuenenud Dodge Journey, millele Fiat lihtsalt nimeks pandud, ei peagi see mingil moel seniseid Fiate meenutama. Aga võiks olla ka nii hea, et ei meenuta seniseid Dodge'e, eks? Õnneks nii mõneski mõttes ka on. Näiteks materjale vaadates, iseäranis neid näppima ja patsutama kukkudes pole sugugi põhjust kulmu kipra ja huuli kõveraks ajada. Kõik, mida näha on ja mida annab katsuda, istub oma koha peal väga kõvasti kinni ja on pehme ning mõnus. Nii tuugalt kokku pandud auto, et hirm hakkab kohe. Kas see ikka avariis piisavalt kokku kahaneb, et lööki summutada?
Freemont on mõeldud seitsmele ja kui saad selgeks, kuidas keskmist istmerida edasi-tagasi liigutada, siis saad ka 6. ja 7. toolile täiskasvanud inimesed kupatada. Mujal on ruumi niigi küllaga ja mugav. Kuigi nii juht kui ka kaassõitja tunnevad end otsekui õrrel, sest istumisasend on üpris kõrge ja keskmise rea keskmise koha peal just mõnus pole, tänu sellele keerulisele konstruktorimaailmale, mis tolle reisija tagumiku all tihnikuna turritab – nagu pildilt isegi näed.
Aga Freemontis peabki olema tunne, et istud kusagil kõrgel, sest auto ongi päris kõrge. Kliirentsilt meenutab see peaaegu maasturit, taolisi autosid nimetatakse aga mahturiteks – mahtuniversaalide ja linnamaasturite lembelasteks. Sõiduomadusedki on sel vastavad: äärmiselt kummaline tundub vahetada kõike käsitsi, sama loogiline oleks kangutada käike rongijuhil, kes aga rõõmustaks Freemonti jõulise olemisega ameerikalikku käigukangi ning äärmiselt suurt ja paksu, Jeep Grand Cherokeest tuttavat rooli nähes. Ja tõesti, Freemontigi saab nelikveolisena.
Kui sa just roolis neid raskeid juhtseadmeid käsitsemas pole, on sõit Freemontiga vägagi mugav, olgu tee kui tahes räsitud. Ja selles taolise auto mõte ongi. Kas ei sobi Freemont siis Eestisse oma mehise mahturi-iseloomu tõttu ideaalselt? Tõepoolest. Lihtne on see auto nii väljast kui ka seest ega peleta liigse edevuse või trikitamisega kedagi eemale, mida Fiatist kui sellisest teinekord oodata võiks. Neiupõlves oli see ju ikkagi Dodge ja jänkilik lastetuba kumab käitumisest tugevalt läbi.
Liitu TopGear Eestiga ka Facebookis, kus näed, kuidas ajakirja tehakse ja pääsed ligi materjalidele, mis ajakirja ei jõuagi!
Telli TopGear Eesti SIIT otsekorraldusega vaid 2,9 eurot number - aastaga saad koju 1600+ lehekülge eestikeelset Top Geari sisu!
