Top Geari PIKAVINNATEST: Chevy Orlando - oh, kui hea ja kodune!

Soodsaim seitsmekohaline on tõesti hea auto, mitte üks odav kolakas, mis ajab lihtsalt asja ära – võib kohe sissejuhatuseks välja lobiseda. Alguses vaatad küll, et mis jama see on? Mingi sunnitult ameerikaliku välimusega Chevy, mis peaks miskipärast eurooplasele meeldima?

Milleks selline suurustlemine, nõnda suur ja kandiline koon, niivõrd vägeva kikilipsuga ninas, need ruudukujulisi valgusfoore meenutavad tagatuled ja nii kõrge vööjoon, et vägisi kipub soomusauto tunne tekkima?

Igal juhul hakkad sellesse autosse paratamatult päris süvenema kohe, kui otsid parasjagu 7-kohalist mahtuniversaali, mil oleks veidi kõrgem kliirens. Sest varem või hiljem näed Orlando hinnasilti. Paralleelselt proovitud Fiat Freemont on samuti tegelikult ameerika auto – Dodge Journey järg – , ent selle hinnad alles hakkavad sealt, kus meie konkreetse täisvarustuses prooviauto oma pidama jääb. Orlando osutus ka täitsa säästlikuks nii suure auto ja vanamoodsa automaatkasti kohta – 8 l / 100 km pole üldse paha. Ja erinevalt Freemontist oli Orlando juhtimine lõõgastav ja lapsemäng: selle rool oli kerge ja jättis tervest autost seega kerge mulje, käigukast oli küll üsna aeglane, ent kui minema sai, siis ka sai. Ning isteasend polnud sugugi liiga kõrge – tooli andis vajadusel päris alla liigutada.

Ära harjus ka kõrge armatuurlauaga ning maasturilikult kõrge vööjoonega ja ka sellega, et raadionuppude taga on hoopis üks suur panipaik ja USB jms pistikud, kuhu hea meelelahutuseks oma nutifoni ühendada. Prooviauto oli juba päris palju läbi sõitnud – pealt 20 000 km. Ja seda kõike peamiselt ajakirjanike käes proovisõitu tehes kõikjal Ida-Euroopas. Polnud siis ka ime, et kuigi halbadel ja suurte aukudega teedel oli päris mugav sõita, klobisesid rattad ka juba päris kenasti vastu. Samas pole sellest suurt lugu ka, sest Orandol on pikk garantii nagu Chevrolet'del kõigil siin Eestimaal ja kui ikka seda hinda vaadata, siis vaevalt tekib mõtet midagi muud ostagi. Kui jutt 7-kohalistest pereautodest käib, eks. Sest kõik muu on kallim ning pole sugugi alati parem.

HEAD:
- Enesekindel väljanägemine nagu „USA raual“, ent ameerikalik ülepingutamine ja odavus puudub
- Ruumi on tõesti seitsmele täiskasvanud inimesele. Või siis kahele inimesele ja ühele suurele diivanile.
- Orlandol on rinnus salalaegas! Raadionuppude all peitub avar panipaik. Mõnus kiiks, annab iseloomu.
VEAD:
- Kohaltvõtt on automaatkastiga järsk, sest kast reageerib alles siis, kui gaasi juba liiga palju antud.
- Miks ei võiks kõik neli elektriakent automaatselt alla ja üles sõita? Ainult juhi oma sõidab praegu ise alla.
- Istmesoojenduse klahvid on 20 000 km järel küll logisema hakanud.

Sõidumõnu pakub Ford S-Max või Seat Alhambra muidugi palju rohkem, ent Orlando ei ole üritanudki end sportautoks maskeerida, nagu edev S-Max seda teeb. Orlando on eelkõige praktiline ja esinduslik, natukene lõbus ka oma retroka jänkibussi välimusega ning teeb meele alati rõõmsaks, sest puudub sel ju täielikult Daewoo taak.

Et tähistada Orlando tagastamist maaletoojale, otsisin Tallinnas Rotermanni kvartalis asuvast Oot-Oot Vintage poest välja ühe kena nahkdiivani, mis on täpselt selline roheline nagu „Top Geari“ telesaates figureerivad autoistmed, ning toppisin selle masinasse. Mahtus küll. Luuk lahti ja tuju elev, sõitsin sellega koju. Orlando läks veidi hiljem aga oma koju ning minul oleks kohe päris kahju olnud, kui uue diivani nautimisega nii palju tegemist polnuks.

Liitu TopGear Eestiga ka Facebookis, kus näed, kuidas ajakirja tehakse ja pääsed ligi materjalidele, mis ajakirja ei jõuagi!

Telli TopGear Eesti SIIT otsekorraldusega vaid 2,9 eurot number - aastaga saad koju 1600+ lehekülge eestikeelset Top Geari sisu!