Saabi jaoks apokalüptiliste sündmuste taustal tasub heita pilk selle väärika automargi ajalukku. SAAB, Svenska Aeroplan AB, pani tehase Trollhättanis püsti 1938. aastal, Teise maailmasõja eelõhtul. 1. septembril 1939 algas sõda ning tehas hakkas valmistama hävitajaid ja pommitajaid. Sõja lõppedes, 1944. aastal asuti valmistama rahuaja lennukeid, valmisid reisilennuk Saab 90 ja treeninglennuk Saab 91.

Pärast lennukeid võeti ette auto ja käivitati projekt XP92 ehk Experiment Personbil 92. Lennukiinsenerid ei olnud varem autot loonud, 16 insenerist kahel (!) oli juhiluba. Autotootmisega kurssi viimiseks tuli eeskujuks soetada valmis autosid – need olid DKW, Hanomag, Opel Kadett ja Volkswagen.

Detsembris 1949 välja tulnud Saab 92 ehk Ursaab (ürg-Saab) eiras tolleaegse disaini põhimõtteid: kui esimesed prototüübid paar aastat varem lagedale tulid, olid need äärmiselt aerodünaamilised ega sarnanenud välimuselt millegagi, mis juba turul ees oli.

Ootelehel 35 000 tahtjat

Auto omandas tugeva monokokk-kere ning sõltumatu vedrustusega kvaliteedi ja ohutuse reputatsiooni. 764-kuupsentimeetrise mahuga mootor arendas 25 hj ja auto tippkiirus oli 105 km/h. Esimesed autod olid Briti võidusõidurohelist meenutavat värvi ja kurjad keeled teadsid rääkida, et see värv olevat jäänud lennukiehitusest üle. Kuni 1953. aasta mudelini 92B ei olnud sõidukite pakiruumidel luuke, asjad pandi autosse istmete tagant. Rootsi automüüja Philipsons teatas, et ootelehel on isegi kuni 35 000 inimest, kes soovivad endale seda uut sõidukit, kuigi esimese nelja aastaga valmistati neid vaid 8000 ja aastaks 1956 kokku üldse pisut üle 20 000.

Rohkem kui kaks aastakümmet pärast Volvot sai Saabist teine Rootsi sõiduautotootja, hämmastades huvilisi oma autode välimusega.

Saab 93 ja 96

1955. aasta septembris esitleti Saab 93. Auto sai keerdvedrud, 12-voldise elektrisüsteemi, uue kolmekäigulise käigukasti. 1957. aastal sai Saab oma Rootsis müüdavaile mudelitele kahepunkti-turvavööd. Saxomati siduri abil sai teiselt käigult kolmandale sidurivabalt. Enam kui 52 000 eksemplaris valmistaud Saab 93 oli eksportauto, mida müüdi ka USA-s. Sealsele turule tehti ka sportlikku eriinterjööriga mudelit GT 750, millel oli 50–55 hj mootor.

Lennukiinsenerid ei olnud varem autot loonud, 16 insenerist kahel (!) oli juhiluba.

Saab 96 saabus 1960. aastal võimsama, kahetaktilise 841-kuupsentimeetrise 38 hj mootoriga. Samuti oli saadaval universaalversioon 95. Auto esiotsa „ehtis“ härjanina-iluvõre, mis viis aastat hiljem asendus viisakamaga. Kolme karburaatoriga versioon Sport järgnes GT 750-le ning sai veidi hiljem nimeks Monte Carlo, et tähistada Erik Carlssoni rallivõitu. Kaks aastat hiljem sai auto neljataktilise 1,5-liitrise V4. Saab 96 toodeti üle poole miljoni.

Sonett – Põhjamaade sportauto

Esimest 1955. aastal loodud Sonetti, Super Sporti, mida nimetati ka Saab 94, toodeti vaid kuus autot. See oli Põhjamaade sportauto. Selle nimetuse pärast konkureeris see Volvo P1800-ga ja Sonetti kavatsetigi ehitama asuda samas Briti Jenseni juures.

Saab Sonett II ehk 97 esitleti Genfis 1966. aastal ning seda toodeti pisut üle 1800 eksemplari. Takistuseks sai kõrge, 3500-dollariline müügihind.

Paremate müügitulemuste saavutamiseks oli vaja nägusamat kere. Saledama joonega Saab Sonett III kujustas Itaalia Coggiola. 1,7-liitrise mootoriga sõidukit valmistati üle 8000 ja see oli Saabi kolmas ning viimane katse valmistada sportautot. Seejärel keskenduti sportlikele sedaanidele.

Saab 99: päästa end valla!

Seeriad 92 ja 96 olid Saabi jaoks väga edukad, 1965. aastal tehti algust Gudmundi projektiga. Sixten Sasoni kujustatud Saab 99 esitleti Stockholmis novembris 1967. Autot toodeti Soomes Valmeti Uusikaupunki koostetehases, kus asub muide väga korralik Saabi muuseum. Saada oli kolme- ja neljaukselisi sedaane ning kolme- ja viieukselisi luukpärasid. Saab 99 mootor töötati välja koos Triumphiga. Suur nõudlus oli turbomootoriga versiooni järele ja nii kutsus USA Saab 99 Turbo reklaam ostjaid end „valla päästma“ 9998 dollari eest. Rallisõitjad Per Eklund ja Stig Blomqvist võitsid selle autoga 1970. aastal võidusõite Euroopas. Saab 99 kogutoodang ulatus ligi 600 000 autoni.

Mõistlik valik – Saab 900

1978. aastal tuli välja eelkäijale toetuv Saab 900, mis jätkas uuenduslikku joont. Ka turvalisusele pandi palju rõhku: kui vaadata autot profiilis, hakkavad silma esilekerkivad jõulised kaitserauad. Löögineelaja efekti suurendamiseks oli keret pikendatud. Mootor oli 2-liitrine ja esmalt arendas see 100 hj. Turboga DOCH aga juba 175 hj. 1986. aastal lasti välja kabriolett, mis sai väga populaarseks, kuna neljakohalisi kabriolette oli vähe saada. 1984. aastal toodeti esimene Aero, mis leidis Saabi fännide hulgas laialdast poolehoidu. Esimese põlvkonna 900 tootmine lõpetati aastal 1993, seejärel jätkus 1998. aastani teine põlvkond, mis jagas platvormi vastse omaniku GM-i Opel Vectraga. Saab 900 peeti mõistlikuks valikuks, kirjutab Lillywhite’i klassikaliste autode entsüklopeedia, ning kuigi tegu ei olnud suure tootjaga, müüdi seda mudelit üle 900 000.

Saab 9000 Aero istmed „The Muppet Showst“

Autot valmistati ajavahemikus 1984–1997 ja esmalt hakati seda pakkuma luukpärana. Kujustas selle Giorgetto Giugiaro koos disainiosakonna juhataja Björn Envalliga. Koostöös Fiatiga loodud Type Fouri platvormile ehitas Fiat ka Croma, Thema ja Alfa Romeo 164. Saabi istmed on laialt tuntud oma mugavusega ja Björn Envall sai kuuldavasti idee „The Muppet Show“ kosmoseteemalisest osast „Pigs in Space“. Autole pakuti nii 2-, 2,3- kui ka 3-liitrist mootorit. 1993. aastal esitletud Aero oli võimsaima ehk 225-hobujõulise (165 kW) mootoriga B234. Aerole pakuti ka erilisi nahast Recaro sportistmeid. Mudelit Saab 9000 täiustati nii kere, elektroonika, salongi kui ka agregaatide suhtes tervelt 14 aastat!

Eesti Maanteeameti liiklusregistris on veebruari seisuga 5486 Saabi. Kõige haruldasemad neist on ehk 1973. aasta Sonett ja 1954. aasta 92B De Luxe. Saab 96 leidub 71 ja Saab 99 on esindatud 70 isendiga.

Aga siin paneme labida käest ja jätame Saabi ajaloos kaevamise. Pärast 9000 tulid veel uue põlvkonna 900 (1993), 9-5 (1997) ning seejärel kaks versiooni 9-3 (1998 ja 2003), All New Saab 9-5 (2010) jäi seni viimaseks. Asume ootele ja vaatame, mida aeg toob – kas saame Saabi ka edaspidi.

Saabi-Antil mitu Saabi

Sellel luulelisel real on tõsi taga – Anti Palm ehk hüüdnimega Saabi-Anti on Saabide remondiga tegelenud kaheksakümnendate aastate lõpust ja tema kollektsioonis on praegu päris mitu haruldast masinat. Läbi aegade on tal olnud sõitmiseks 15 Saabi, alates 99-st ja lõpetades 9-5-ga. Anti teab, et iga Saabi viimase aastakäigu mudelid on kõige täiuslikumad, ja sestap tal ongi 1994. aasta 900 Cabrio ning 1997. aasta 9000 Aero.

Kindel on ka tõsiasi, et kes kord Saabi ostnud, see naljalt marki enam ei vaheta, muigab Saabi-Anti: „Arvan, et Saab pole lihtne haigus, see on heas mõttes suisa katk. Keeruliseks muudab aga ravimise asjaolu, et haiguste nimekirjas seda ei leidu! Järelikult pole keegi veel hakanud ka ravimite peale mõtlema.“ Anti jätkab, et vähestel on õnnestunud ennast Saabi sõltuvustõvest täiesti terveks saada. Valdaval osal, kes on teinud kõrvalepõike mõnele muule margile, on jäänud hinge kripeldama soov omandada jälle Saab.

Saabi-Antil on teinegi hobi – ta on viimased 18 aastat kogunud Saabi automudeleid. Ta püüab kollektsiooni hankida kõik 1:43 mõõtkavas valmistatud mudelid, hetkel on neid kogutud juba 40.

Oma isikupärasuse ja selgelt eristatavuse tõttu on Saabid aegade jooksul kaunistanud golfiklubide, nooblite hotellide ja jahisadamate esiseid parklaid. Miks? „Sest teatavas mõttes näitab Saab selle omaniku innovaatilisust, julgust olla omanäoline ning püüdlust millegi teistele kättesaamatu järele,“ räägib Anti Palm.

Liitu TopGear Eestiga ka Facebookis, kus näed, kuidas ajakirja tehakse ja pääsed ligi materjalidele, mis ajakirja ei jõuagi!

Telli TopGear Eesti SIIT otsekorraldusega vaid 3 eurot number - aastaga saad koju 1600+ lehekülge eestikeelset Top Geari sisu!